Tallinn on üks Euroopa puhtaima õhuga ja liigirikkamaid pealinnu tänu oma mitmekesisele loodusele ja ulatuslikule rohevõrgustikule. Sidus rohevõrgustik − pargid, metsad ja rohelised eraaiad – suurendab liigirikkust ja pakub linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest.

Pääsküla raba on peidetud aare, mis ootab avastamist. Raba läbivad mitmed matkarajad, mis viivad eemale linnakärast ja annavad võimaluse nautida loodust ainult 30-minuti kaugusel kesklinnast. Rabas asuv laudtee juhatab vaatlustorni, kust avanevad kaunid vaated rabamaastikule.

Pääsküla raba ja seda ümbritsevad metsad moodustavad Tallinna ühe suurema tervikliku roheala, mida iseloomustab mitmekesine maastik ja suur liigirikkus. Seetõttu võeti Pääsküla raba 2013. aastal kaitse alla.

Pääsküla raba on tänaseks kogu ulatuses kuivendatud ning 90% ulatuses katab seda mets. Lõunaosas asub turbaväli, kus turbakihi paksus on keskmiselt 2,5 m, kuigi kõige vanemad turbakihid asuvad 5 m sügavusel.

Taimedest võib Pääsküla rabas näha u 300 liiki, sh orhideesid. Samuti võib kohata üle 140 linnuliigi. Pääsküla raba on ka üks Tallinna kiilirikkamaid paiku, kus on leitud 17 kiililiiki (sh ka kaitsealune suur-rabakiil). Samuti on Pääskülas silmatorkav kimalaste ja liblikate liigirikkus. Kaitsealal asuvad ka Aiataguse ja Kasetuka allikad.

Kaitseala läbivad matkarada ja mitmed teerajad ning rajatud on ligi kümne meetri kõrgune vaatetorn.

Huvitav on ka Pääsküla raba ajalugu: sisuliselt sai prügilast „Tallinna kopsud“ – 1974. aastal avati piirkonnas ametlik Pääsküla prügila, mis suleti lõplikult 2007. aastal. Aastakümnetega on aga raba inimkäitumise tõttu kokku kuivanud ja tuleohtlikuks muutunud. Kohalikud mäletavad veel 2002. aastal toimunud suurpõlengut, mis raba veelgi rohkem hävitas.

Selleks, et Pääsküla raba kaitseala kunagised raba- ja soolaigud saaks uuesti suurenema hakata tuleb kunagi kuivenduseks rajatud kraavid paisudega sulgeda. Seda tuleb aga teha seal, kus taastumiseks on veel parimad võimalused ja nii, et kahjustatud ei saaks ala muud loodusväärtused ega ka inimestele juba omaseks saanud looduslik puhkeala. Parim viis selleks on ehitada need paisud käsitsi, talgute korras. Esimesed talgud toimusid septembris 2022.

Novembris võttis linnavalistus vastu raba uue kaitsekorralduskava, mille koostamisse panustasid erinevad kohalikud huvigrupid teadlastest kodanikuaktivistideni. Pääsküla raba kaitseala nõukoda tuli kokku juulis ja leidis oma esimesel kohtumisel, et kaitsekorralduskava koostamisel tuleb eesmärgiks seada olemasolevate loodusväärtuste ja kaitsealuste liikide hoidmine, kuid tuleb kaaluda ka raba osalist taastamist.

See oli esimene omataoline kaasav projekt, milles said kohalikud huvigrupid juba protsesse algusfaasis kaasa lüüa, oma arvamust avaldada ja koos kaitsekorralduskava koostada, mis läbis ka avaliku arutelu faasi ning mille linnavalitsus lõpuks ka heaks kiitis. Kava on alusdokument Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduslike tööde tellimisele, muuhulgas raba taastamisele ja töövahend kaitseala valitsemiseks.