Linna pikim park ootab linnaruumikunsti ideekavandeid
Veel kümme päeva saab esitada ideekavandeid Tallinna Strateegiakeskuse installatsioonikonkursile „Kohasumin“, mille eesmärk on Putukaväila rikastamine loodustundliku linnaruumikunstiga.
Installatsioonikonkursile oodatakse kohaspetsiifiliste ja innovaatiliste keskkonna- ja kogukonnatundlike kunsti- või arhitektuuriobjektide ideekavandeid, mis rikastaksid Putukaväila ehk Tallinna läbiva niiduilmelise roheala lõike Paldiski maanteest kuni Hiiuni. Putukaväil on kavandatud pakkuma liikumisvõimalusi ja tegevust nii inimestele kui ka loomadele ja sealhulgas putukatele piki endist raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori.
„Putukaväila algatus on osa Tallinna linna suuremast plaanist muuta linnakeskkond rohelisemaks ja inimmõõtmelisemaks. Seepärast julgustan kõiki kunstnikke esitama ideekavandeid „Kohasumina“ konkursile, et saaksime teha Putukaväila keskkonna elamuslikumaks ja vaheldusrikkamaks,“ selgitas Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. “Installatsioonid aitavad rikastada Putukaväila lõike ning paiku, mis praegu mõjuvad monotoonselt ning mille identiteet ja kohatunnetus vajavad tugevdamist. Tahame tuua Putukaväilale kohasuminat. Kunst aitab mõtestada linnakeskkonna peidetud väärtusi ja installatsioonid aitavad Putukaväila täiendavalt ruumis rõhutada.“
Ideekonkursil on oodatud osalema kunsti-, arhitektuuri- ja urbanistikavaldkonnas tegutsejad. Ideekavandite loomisel tuleb lähtuda keskkonnasäästlikkuse ja materjalide eluringi põhimõtetest. Võistlustöö peab olema teostatav ja mahtuma etteantud eelarvesse, milleks on 20 000 eurot ühe installatsiooni kohta, milles sisaldub ka auhinnafond. Installatsioonid on kavas püstitada 2022. aasta kevadsuvel ning need jäävad üles vähemalt 2023. aasta lõpuni. Võistlusala hõlmab Putukaväila üheksast ruumiosast viit, nii et sellesse jäävad Mustjõe, Veskimetsa, Väike-Õismäe, Astangu ning Vana-Mustamäe ja Hiiu ruumiosad.
Projekti eestvedaja ja võistlusülesande koostaja on Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome tiim koostöös Putukaväila töögrupiga. Ideekonkurss lähtub Putukaväila kontseptsioonist, arengustrateegiast „Tallinn 2035“ ja Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna 2023 eesmärkidest. Putukaväil on osa B.Green välisprojektist, mida rahastatakse Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd, säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi.
Võistluse žüriisse kuuluvad abilinnapea Vladimir Svet, Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskuse linnaplaneerija Anna Semjonova ja linnakunsti kuraator Kati Ots, Helsingi Kunstimuuseumi avaliku ruumi kunsti kuraatorid Aleksandra Kiskonen ja Kristiina Ljokkoi, Eesti Kunstnike Liidu esindaja Elin Kard, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Mae Köömnemägi, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Eesti Maasikuarhitektide Liidu esindaja Kristiina Kupper. Üks võidukavand valitakse välja veebipõhise rahvahääletuse teel Maptionnaire platvormil 2022 kevadel.
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 18. veebruar 2022. Ideekonkursi materjalid leiab riigihangete registrist viitenumbriga 243179. Lisainfo on kättesaadav Putukaväila veebilehel aadressil https://www.putukavail.ee/kohasumin
Putukaväil on Tallinna suurim kavandatud rohelise taristu projekt, millega luuakse kuut linnaosa läbiv 13 kilomeetri pikkune niiduilmeline roheala, kus saaksid liikuda nii inimesed kui ka loomad, sealhulgas eriti linna elurikkust toetavad putukad. Putukaväil hakkab kulgema Kopli kaubajaamast Stroomi rannani ning sealt edasi Nõmmele. Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori. Kui seni õhus kulgenud kõrgepingeliinid viiakse maa-alustesse kaablitesse, saab liinikoridore edaspidi kasutada ülelinnalise pargina. Putukaväil aitab hoida ja parandada elurikkust linnas, mis on Tallinna kui rohelise pealinna üks eesmärk. Loe Putukaväila kohta lähemalt: https://www.putukavail.ee/
Tallinn valiti mullu 2023. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks. Linn on seadnud eesmärgiks viia läbi rohepööre kõigis valdkondades, et luua parema keskkonna ja linnaruumiga roheline linn. Tallinna elu rohelisemaks korraldamise neli vaala on ehitiste energiatõhususe ja sisekliima parandamine, autostumise ohjamine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning ringmajandus, mis hõlmab muu hulgas jäätmete tekke vähendamist, ressursside säästlikumat ja tõhusamat kasutamist, uuskasutamist ja taaskasutamist.