Rohelise pealinna aastal lõi Tallinn mittetulundustoetuse elukeskkonda rikastavatele ja väärtustavatele algatustele. Kolme vooru peale laekus üle 100 taotluse ja toetust said pea pool nendest. Kokku toetas Euroopa roheline pealinn Tallinn 49 keskkonnaprojekti enam kui miljoni euroga.

Tallinn võttis eesmärgi kaasata Euroopa rohelise pealinna aastal võimalikult laia ringi Tallinna ja Eesti inimesi ning mittetulundustegevuste toetus oli hea viis tallinlaste kestlikke ideid toetada.

Komisjoni eesmärk oli valida välja projektid, mis oleksid võimalikult suure mõjuga ning võimalikult erinevates valdkondades ning mis sobiksid Euroopa rohelise pealinna programmi või toetaksid „Rohejälje“ projekti.

 

Esimeses voorus toetust saanud projektid:

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU ERINEVAD LINNARUUMI SEKKUMISED, 01.07-01.10

Raekoja platsile kerkis juunist septembrini ajutine park, mis pakkus külastajatele istumiskohti ja erinevaid tegevusi ning elavdas haljastuse ja ruumiobjektide näol ajutiselt väljaku ilmet. Kujundust loonud (maastiku)arhitektide lähteülesandeks oli paindlike objektide loomine (või ka valmistoodete kasutamine), mida saaks ka järgnevatel aastatel kasutada ning mis toimiksid ruumilises dialoogis platsi suvise ürituste programmiga.

Eesti Arhitektide Liit sai erinevate linnaruumi sekkumiste läbi viimiseks Tallinna linnaruumis toetust 100 000 eurot.

 

KONVERENTS „VARIVÕRGUSTIKUD“, 11.-13.05

11.-13. mail Botaanikaaias toimunud Biotoopia konverents tõi publiku ette uusi mõttemustreid maapõue müstilistest varivõrgustikest ja nende õpetlikest sõnumitest ühiskonnale. Konverentsi peaesinejaks oli tunnustatud bioloog ja menuraamatute autor Merlin Sheldrake Suurbritanniast.

Biotoopia konverentsi põhiteemaks sel aastal oli maa-alused varivõrgustikud, mis ei piirdunud mulla kui liigirikkama biosfääri osa tutvustamisega. Biotoopial kutsuti osalejaid aktiivselt aruteluringi ja esitati hoopis ebatavalisi küsimusi, nagu näiteks – kuidas seened keemiliste ühendite abil sipelga käitumist mõjutavad, kas inimese aju asub vaid kolju sees ja kas tulevik on fikseeritud sihtkoht, mille poole pimeda sihikindlusega marssida?

Estonian Anthropocene Center MTÜ sai Biotoopia rahvusvaheline konverentsi “Varivõrgustikud” korraldamiseks Tallinna Botaanikaaias ja veebis 34 000 eurot.

 

NÄITUS „LÄHME NULLI“, 01.09-31.12

Näituse “Lähme Nulli!” eesmärk oli läbi visuaalselt kõnekate metafooride tuua vaatajateni prügi olemus, probleemi suurus ning pakkuda lahendusi. Külastaja sai eksponaate vaadata ja katsuda ning arusaama ringmajandusest ja materjalide ümbertöötlemise võimalustest.

Näituse loomisel oli kasutatud võimalikult palju materjali, mis muidu oleks lõpetanud prügis:

  • infotekstid on trükitud trükikoja jääkidele;
  • eksponaatide aluspoodiumid on tehtud ehitusobjektidelt saadud jääkmaterjalidest;
  • eksponaatide loomisel on kasutatud ettevõtetelt ja eraisikutelt kokku kogutud “prügi”.

MTÜ Lähme Nulli sai ringmajanduse teemalise näituse “Lähme Nulli!” korraldamiseks 39 200 eurot.

Rohkem infot siit.

 

ROHELINE JA KESKKONNAHOIDLIK MAIJOOKS, 20.05

Euroopa rohelises pealinnas Tallinnas toimunud Eesti suurima naiste liikumissündmuse innovaatilised medalid olid tänavu inspireeritud keskkonnahoiust ja elurikkusest. Osavõtumedalid olid seemnepaberist, mille sai igaüks hiljem sobivas paigas kasvama panna.

Eraldi logoga kujundatud seemnepaberist medali said kõik, kes läbisid kas joostes, käies või kepikõndi tehes seitsme kilomeetri pikkuse LHV Maijooksu põhidistantsi, kolmekilomeetrise Rimi Tütarlastejooksu või osalesid Limpa lastejooksul. Lisaks pilootprojektina jagatavatele uudsetele osavõtumedalitele rakendati Euroopa rohelises pealinnas Tallinnas toimuval LHV Maijooksul keskkonnasõbralike ürituste juhiseid ning olid taas kasutuses korduspakendite ettevõtte Ringo Eco korduskasutatavad sööginõud ning joogitopsid.

MTÜ Liikuv Eesti sai rohelise ja keskkonnahoidliku Maijooksu korraldamiseks toetust summas 27 000 eurot, muuhulgas oli uuenduslikult plaanis jagada seemnepaberist medalid osalejatele.

 

LOGI KOGUKONNA SAUN, 15.12.2023

Logi kogukonnasaun asub mere ääres linnahalli vahetus läheduses (aadressil Logi 13) ja selle juures on lisaks võimalused talisuplemiseks ja suvisel ajal ka muudeks vaba aja veetmise tegevusteks. Saun ise on avatud reedest pühapäevani. Toimides otseselt kohalike kogukonnaliikmete ja vabatahtlike toel, on saun suure sotsiaalse kaasatusega. Saun on ka kestlik: seda köetakse puukerisega ja seal puudub elektriühendus.

MTÜ Kuum ja Külm sai Logi kogukonna sauna rajamiseks Linnahalli lähedale toetust 53 634 eurot.

 

Teises voorus toetust saanud projektid:

INSTALLATSIOON “KOOS OLEMINE”, 03.06-30.09

Superscape OÜ projekt “Koos olemine” sai 4235,5 eurot Põhjala tehasesse roheluse installatsiooni loomiseks.

 

PROJEKT „PERMAKULTUURNE TALLINN“, 11.09

Wildernet OÜ projekt „Permakultuurne Tallinn“ sai 6000 eurot koolituste ja praktikumide läbiviimiseks õppe- ja kogukonnaaedades.

 

PROJEKT „URBANINSECTA“, 04.07

OÜ Cappo sai 30 000 eurot projektile „URBANINSECTA“, mis lõi erinevatesse linnadesse suured putukahotellid, et tõmmata inimeste tähelepanu putukatele linnalooduse unikaalse osana ning miks on putukad ökosüsteemis olulised.

Urbaninecta ehk putukasein kui elukeskkonna rikastaia, mis pakub looduslikest materjalidest kujundatud eluruumi putukatele ja ka pisematele kõigusoojastele loomadele. Ruum on elukeskkond, kus on loodud tingimused eluks, paljunemiseks ja talvitumiseks.

Loodud on element linnaruumi, mis ilmestab ja rikastab oma disainiga ruumi. Disain tuleneb praktilisest vajadusest luua ja pakkuda sobilikku elukeskkonda rohealade elanikele – putukatele. Disain tõstab esile loodurikaste elukeskkonna vajalikkust, looduse mitmekesisuse tähtsust urbanistlikus ruumis.

Putukaseintest moodulkortermajad on kujundatud ühtse disainiskeemi alusel, mille komponendid varjeeruvad ning kahte ühesugust moodulmaja ei leidu.  Moodulite simeses kihi täidises varieeruvad taimsed materjalid. Teine ehk alumine kiht on ümbrusele iseloomulikud looduskivid – peakivi ja või looduskivi ning lehtpuu lehtedest valmistatud lehekõdu kombinatsioon.

Tutvu Tallinna Urbaninsectadega Rohejälje kaardil siit.

 

PROJEKT „KASSISABA ÄBRIAIAD“, 01.-14.05

Kassisaba Selts sai 3253 eurot projektile „Kassisaba ämbriaiad“, mille istutamisel kasutatakse inspiratsioonina Tallinna linna elurikka haljastuse kataloogi.

Kassisaba Selts kasutas kevadel ämbriaedade istutamisel inspiratsioonina Tallinna linna elurikka haljastuse kataloogi.

 

TASKUPARGID, 04.06

Tallinna kesklinna, Faehlmanni tänavale loodud ruumi peamine eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnasäästlikkusest. Selle asemel, et mõõta ruutmeetreid, kasutatakse projekti skaalana parkla suurust, mis on võrreldav, kergesti kopeeritav ja skaleeritav üksus. Väliruumi osades on kujutatud erinevaid pindu, mis näitlikustavad erinevaid võimalikke taimeliike kooslusi, mis omakorda tõstavad tolmeldajate rohkust ja parandavad pinnase kvaliteeti. Üldeesmärk on luua jõuliselt arenev ja rikastatud ökosüsteem.

Taskumetsa meeskonna liikmed on maastikuarhitekt ja disainer Maali Roomet-Allese; maastikuarhitekt György Jakabfi; meedia ja graafiline disainer Márta Csige.

FUTU OÜ projektile anti 19 350 eurot taskuparkide loomiseks Tallinna linnaruumi.

 

JAFF-i ERIPROGRAMM „ROHELINE VAIP“, AUGUST 2023

Jaapani animafilmide festival (MTÜ J-Tsoon) sai 1780 eurot, et eriprogrammiga „Roheline vaip“ juhtida tähelepanu loodus- ja energiaressursside säästmisele.

Nii nagu meie linn, järgis ka festival tallinlaste keskkonnahuve. Korraldajate plaani kohaselt asendati tavapärane punane vaip festivali avamisel… rohelisega. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi Tokyo filmifestivalil. Vaip oli eriline – selle olid valmistanud Kesk-Aasiast pärit käsitöömeistrid ökoloogiliselt puhtast orgaanilisest materjalist.

Korraldajad otsustasid ka minimeerida trükitud toodete arvu – festivali kataloogid olid saadaval digitaalsel kujul, samuti QR-koodide abil spetsiaalsest paberist valmistatud flaieritel, mille sisse olid lisatud lilleseemneid, mida sai hiljem maha külvata ja kasvatada.

 

ÕPILASFIRMADE ÜRITUSE TOETUS, 04.10

SA Junior Achievement Eesti sai õpilasfirmade üritusele toetust 7700 eurot, et anda 40 noorele teadmisi ja oskusi, kuidas muuta oma elukeskkonda ja eelkõige meie pealinna rohelisemaks ning loodus- ja inimsõbralikumaks keskkonnaks.

 

KESKKONNASÕBRALIKUD VALIKUD TOIDUKULTUURIS, 01.-07.11

Tallinn Restaurant Week’i projekt sai 25 600 eurot, et tõsta teadlikkust keskkonnasõbralike valikute osas restorani- ja toidukultuuris.

1.-7. novembril toimus Tallinna restoranide nädal, kus pakuti 81 pealinna restorani külastajatele maitseelamusi. Koostöös Tallinnaga on loodi kriteeriumid, mille abil said restoranid valida à la carte menüüst roa, mis vastas mõnele loodud kriteeriumile ja märgistada see vastava rohemärgisega. Initsiatiiviga liitus sel korral esmakordselt 24 restorani.

 

KESKKONNASÕBRALIKUD TEGEVUSED MUUSIKAFESTIVALIL, 10.-14.05

Tallinn Music Week (Shiftworks OÜ) sai 8785 eurot, et viia tänavusel festivalil läbi erinevaid keskkonnasõbralikke tegevusi, mh Eesti muusikavaldkonna roheleppe manifesti.

Tallinn Music Weeki (TMW), Viljandi pärimusmuusika festivali ja UNESCO muusikalinna Tallinna koostöös valmis muusikavaldkonna roheraider ja säästva arengu eesmärkide rakendamise suunised. Projekti avavestlus toimus 6. aprillil Eesti muusikaturu fookuspäeval.

Projekt keskendus jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku kultuurikorralduse ja -turismi edendamisele Eestis. Selle tulemusena valmisid ÜRO säästva arengu eesmärkidega ühilduvad keskkonnahoidlike muusikaürituste korralduse suunised ning kestliku muusikaturismi väärtuspakkumine Tallinna muusikasektorile.

Projekti raames viidi Eesti muusikaorganisatsioonide seas läbi käibel olevate keskkonnasäästlike lahenduste ja tulevikuvõimaluste teemaline küsitlus ning kaardistati kodu- ja välismaiste ekspertide osalusel toimuvates ümarlaudades nii häid valdkondlikke näiteid kui ka murekohti.

Rohkem infot siit.

 

Kolmandas voorus toetust saanud projektid:

TASAKAALUS MAJANDUSE KONVERENTS „ELEVANT TOAS“, 17.11

Foorum „Elevant toas“ soovis innustada Eesti otsustajaid uusi mudeleid otsima ja rakendama. Foorumile oodati muutuste juhte, ettevõtjaid ja avaliku sektori liidreid, kes soovisid tuleviku majanduskeskkonna kujundamises kaasa rääkida. Konverentsi korraldas SA Rohetiiger.

Foorumi esimeses osas tutvusti uusi kontseptsioone majandusmõtlejatelt mujalt maailmast – Uus-Meremaalt, Ühendkuningriigist, USAst ja Põhjamaadest. Teises osas arutati, kas ja kuidas Eesti riik ja ettevõtted neid eeskujusid rakendada saavad.

Rohkem infot siit

SA Rohetiiger sai 30 000 eurot Tasakaalus majanduse konverentsi „Elevant toas“ korraldamiseks.

 

PROJEKT „TAASKASUTA JALGRATTAGA SÕITES“, 25.06; 30.07; 26.08

Jalgrattasõiduga taaskasutus – Precious Plastic Estonia on Tallinnas algatatud plastiku taaskasutuse kogukond.

Peamine eesmärk oli haarata laia publikut ning näidata, kuidas plastiku purustamine, mis on oluline samm plastiku taaskasutamisel, võib olla kaasahaarav ja nauditav.

Selle projekti jaoks ehitati plastiku purustaja, mis töötab jalgratta abil. See erakordne masin muudab plastiku väntamise jõul väiksemateks tükkideks.

Precious Plastic Estonia sai 2900 eurot projektile „Taaskasuta jalgrattaga sõites“.

 

PROJEKT „PUHAS JA ELUS LÄÄNEMERI“, 13.08-16.09

Läänemereregiooni linnadele suunatud kampaania Läänemere randade puhastamiseks väikeprügist, näiteks suitsukonide koristamine veekogudest ja rannikualadelt. Koostöös Helsingi linna, Let´s Do It World ja teiste partneritega.

Kampaania toimus 31.08-16.09  ehk algas Läänemere päevaga ning lõppes Maailmakoristuspäevaga. Kampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu Läänemere üha kriitilisemaks muutuvale seisundile ja kutsuda üles Läänemere-äärseid linnasid ja linnade elanikke ühiselt Läänemerd kaitsma ja hoidma.

Kokku võttis osa üle 156 000 osaleja. Korraldati 91 aktsiooni, 45 omavalitsust võttis osa ning 10 riiki ja territooriumi: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Taani, Saksamaa, Poola, Rootsi, Ahvenamaa, Belgia.

Maailmakoristuspäeval osales kogu maailmas: 19,1 miljonit osalejat, kes koristasid 205 000 tonni prügi ning Eestis võttis osa 56 000 osalejat.

MTÜ Let’s Do It World sai 150 000 eurot projektile „Puhas ja elus Läänemeri“, mis korraldas suure rahvusvahelise Läänemere väikeprügist koristamise kampaania.

Rohkem infot siit

 

MESINDUSHARIDUSE JAGAMINE TALLINNA ÕPPEASUTUSTES, 31.05-30.06

Tallinna Mesinike Selts sai mesindushariduse jagamiseks Tallinna õppeasutustes 6800 eurot.

 

NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU, 30.06-02.07

2023. aasta juunis toimunud noorte laulu- ja tantsupeol korduskasutatavate nõude kasutamise toetuseks anti Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusele 27 000 eurot.

Festival toimus 30. juunist kuni 2. juulini 2023 ning tõi kokku ligikaudu 350 000 osalejat ja külastajat nii Eestist kui ka välismaalt. Koostöös Tallinn – Euroopa rohelise pealinnaga rakendati Eestis esmakordselt nii suurel üritusel keskkonnasõbralikke kriteeriume. Eesmärk oli hoida festivali ökoloogiline jalajälg võimalikult väikesena ning kasutada kohalikke tooraineid ja ressursse, kui see oli võimalik. Samu põhimõtteid rakendati ka ürituse partneritele ja tarnijatele, kes aitasid kaasa juubeli tähistamise teostumisele.

Rohkem infot siit.

 

NÄITUS „TEATEPULK KÜTIORUST KADRIORGU. VÕIM“ JA PUBLIKUPROGRAMM „VÕIM, INIMENE JA LOODUS“, 07.-08.09

Tartu Ülikool sai näituse „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Võim“ publikuprogrammi “Võim, inimene ja loodus” jaoks 5649 eurot.

Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitusel “Võim” publikuprogrammis arutlesid semiootikud, kunstnikud, kirjandus-ja kultuuriteadlased (loodus)keskkonna tähenduslikkuse ning inimese ja looduse võimusuhete üle.

Näitus “Võim” oli triloogia “Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” viimane peatuspunkt. Näitusel oli väljas 13 kunstniku mõtisklusi võimu teemal installatsioonide ja skulptuuride näol Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Publikuprogrammi pani kokku Tartu Ülikooli semiootika rakenduskeskus.

Rohkem infot siit.

 

LOGI KOGUKONNA SAUN TALLINNAS, 15.15.2023

Logi kogukonnasaun asub mere ääres linnahalli vahetus läheduses (aadressil Logi 13) ja selle juures on lisaks võimalused talisuplemiseks ja suvisel ajal ka muudeks vaba aja veetmise tegevusteks. Saun ise on avatud reedest pühapäevani. Toimides otseselt kohalike kogukonnaliikmete ja vabatahtlike toel, on saun suure sotsiaalse kaasatusega. Saun on ka kestlik: seda köetakse puukerisega ja seal puudub elektriühendus.

MTÜ Kuum ja külm sai 12 024 eurot lisaraha Logi kogukonnasauna loomiseks Tallinna sadamaalale linnahalli lähedale.

 

INNOVATSIOONIVÕISTLUS CLIMATHON, 27.10

Cleantech Estonia kutsus kõiki huvilisi osalema 24-tunnisel kliimahäkatonil Climathon, mis leidis aset 27.-28. oktoobril TalTechi Innovatsioonikeskuses Mektory. Häkatoni eesmärk oli leida uuenduslikke lahendusi linna kliimaprobleemidele ja aidata kaasa jätkusuutlikuma linnakeskkonna loomisele. Kohale võis tulla olemasoleva ideega kui ka lihtsalt uudistama, et leida ürituselt meeskond ja idee, millesse panustada. Parimaid meeskondi toetati rahaliste ja mitterahaliste auhindadega, mille abil oma ideed edasi arendada.

MTÜ Cleantech ForEst sai kliimaprobleemide lahendamisele suunatud innovatsioonivõistluse Climathon’i korraldamiseks 12 795 eurot.

 

RAHVAKOGU, 07.10-04.11

Tänavu 7. oktoobrist 4. novembrini toimus Tallinna esimene rohelise pealinna rahvakogu. Linnavalitsus kutsus linlasi ekspertide ja huvirühmade abil vastama küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad üle-linnaliseks kutsuvaks tervikuks?“.

Kahel nädalavahetusel said rahvakogu saadikud ekspertidelt ja huvigruppidelt, sh Tallinna linnalt elurikkuse, linnalooduse, -ruumi ja kliimamuutuste teemadel teadmisi ning sõnastas 70 esialgset ettepanekut. Need vaadati enne viimast kogunemist koostöös ekspertide ja linnaametnikega uuesti üle, ettepanekute sõnastust täpsustati, sarnased ideed koondati kokku ja nii oli laupäeva hommikul rahvakogu laual 44 ettepanekut. Rahvakogu lõplikul hääletusel sai 39 ettepanekut vähemalt 80% saadiku toetuse, mis tähendas, et need said rahvakogu poolt vastuvõetud ja anti linnale üle.

Rahvakogu ettepanekud avalikustatakse veebilehel greentallinn.ee/rahvakogu, kuhu linn lisab 2024. aasta lõpuni jooksvalt infot, mis ettepanekutest edasi saab.

Sügisel toimunud Tallinna esimese rahvakogu korraldamiseks sai Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis 33 518 eurot.

Rohkem infot siit.

 

JÄTKUSUUTLIKKUSE JA KESKONNATEEMALISED LOENGUD „ONE WORLD“,  15.04

Näitleja ja aktivist Henessi Schmidt sai 4965 eurot jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemaliste loengute läbi viimiseks üritusel „One World“.

Roheseminar oli osa terve päev kestvast ONE WORLD heategevuslikust maailmapeost, kust kõik huvilised said tasuta osa võtta.

Seminaril arutleti kliimamuutuste väärmõistetest ja nurjumustest, ringmajandusest, joogiveest ja paljust muust.

Rohkem infot siit.

 

RINGDISAINISTUUDIO „TRASH TO TREND“, 18.05 avamine

Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio on keskendunud rõivaste ja jalanõude eluea pikendamisele ning jätkusuutlikule tarbimisele. Trash to Trend stuudio avamine oli oluline samm Tallinna teel jätkusuutlikuma tuleviku suunas, arendades kogukondlikku tegevust ning andes meile kõigile võimaluse osaleda ringmajanduse ellu toomisel ja keskkonnasäästliku tarbimise edendamisel.

Moedisainer Reet Aus (Aus Mood OÜ) sai ringdisaini stuudio „Trash to Trend“ loomiseks 66 200 eurot.

Rohkem infot siit.

 

TALLINNA MARATON JA SÜGISJOOKS, 08.-10.09

Tallinna Maraton – Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordisündmus. Eesti suurima spordisündmuse medalid sisaldasid nii endiste elektroonikaseadmete osi kui ka vanu trükiplaate. Niisiis oli vanale metallile antud uus, väärikas elu.  Tallinn oli esimene Euroopa pealinn, kus rahvusvahelise spordisündmuse osavõtumedalid olid valmistatud kasutatud tarbeelektroonika jäätmetest.

Jooksul osalenutele jagatatud medalite jätkusuutlikest materjalidest valmistamist toetati 45 400 euroga.

 

PROJEKT „HÕLMIKPUU HÕLMAS“, 10.04

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi projekti “Hõlmikpuu hõlmas” raames istutati Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoovi 3 hõlmikpuud ühise aktsioonina. Kunstnik Tanja Muravskaja ja kuraator Margit Säde soovisid juhtida tähelepanu Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumile kui olulisele vastupanu ja mäletamise paigale ning kindlustada EKKMi tulevikku ja ruumi pühade puude istutamisega. Pikema perspektiivi nägemiseks tegid kunstnikud ettepaneku kohtuda puude all uuesti 30 aasta pärast, et veenduda, kuidas puud on selle aja jooksul juurdunud ja kohanenud.

EKKMi istutamisprojekti „Hõlmikpuu hõlmas“ toetati 4900 euroga.

 

LINNAKANAD PÕHJALA TEHASES, 01.06-15.09

Põhjala tehase linnaaeda rajatud Kopli esimene kogukonnaaed sai täiendust 5 linnakana näol.

MTÜ Põhjala tehas sai 500 eurot toetust Põhjala tehases linnakanade pidamiseks.

 

PROJEKT „LOOV VABAMÄNGUALA LINNARUUMIS“, 10.06

10. juunil toimunud linnaruumifestivalil “Tulevik on Täna/v” ehitati koos laste ja noortega keskkonnasõbraliku ning liikuma kutsuva mänguala igast vanusest linnakodanikele.

Kohalikest parkidest saadud puidumaterjalidest, sadamatest saadud vanadest laevade kinnitusotsadest ja muudest keskkonnasõbralikest materjalidest oli noortel võimalus ehitada uuenduslik ja ainulaadne mänguala, mis on loomingut arendav, lõbus ja interaktiive, edendades samal ajal ka sidet loodusega. Mänguala piloteeriti 10. – 18 juuni linnaruumifestivalil “Tulevik on Täna/v” ning paigaldati seejärel püsivalt Kakumäe rannaalale. Vabamänguala disainimisel lõid kaasa eri vanuses noored aprillikuu jooksul Vivistop Telliskivis toimunud töötubades.

VIVITA Estonia OÜ sai projektile „Loov vabamänguala linnaruumis“ 6840 eurot.

 

PROJEKT „MAKETT, SEE ON LUGU RUUMIST“, 07.05-04.06

Solaris keskuse galeriitänav täitus 7. maist 4. juunini Arhitektuurikooli õpilaste fantaasiaküllaste makettidega.

Näitus sündis Arhitektuurikooli õpilaste ja juhendajate koosloomes ning tutvustas eri vanuses laste loovaid lahendusi nii linnaruumi kui elukeskkonna teemadel. Laste ja noorte ettepanekud kutsusid kaasa mõtlema, millised soovid ja vajadused on erinevas vanuses linnaelanikel ning kuidas inimeste endi igapäevased valikud linnas elades ja ringi liikudes võivad aidata muuta elukeskkonda meeldivamaks ja huvitavamaks. Maketid rääkisid lugusid nii linnaruumist kui ka kodudest – sellest, kuidas me koos ja eraldi elame.

MTÜ Ruumiharidus sai projektile „Makett, see on lugu ruumist“ 5056 eurot.

Rohkem infot siit.

 

PROJEKT „PEALINNA ELURIKAS LINNUHOIUALA PALJASSAARES“, 02.05-30.09

Projekti “Pealinna elurikas hoiuala Paljassaares” raames toimus Paljassaare hoiualal 6. septembril Paljassaare linnuvaatlus- ja rõngastuskeskuse avamine.

Projektiga lõi Tallinna Linnuklubi rohelise pealinna aasta raames esmakordselt Paljassaare linnuvaatlus- ja rõngastuskeskuse, mille eesmärk oli äratada pealinlastes huvi looduse tundmise ja hoidmise vastu. Keskusel on nüüd matkaauto ja püünisvõrgud ööpäevaringseks kasutamiseks. Linnuklubi ornitoloogid tutvustasid, kuidas hakkab toimuma lindude vaatlus ja rõngastamine. Tehti ka tagasivaade Paljassaare linnuhoiuala loomisest ja  ülevaade tegevuskavast tänapäeval.

Tallinna Linnuklubi projekti „Pealinna elurikas linnuhoiuala Paljassaares“ toetas linn 7363 euroga.

 

PROJEKT „OKASPUU SEIKLUS. MÄNNIKÄBI SALADUS“

Maria Strukova projektile „Okaspuu seiklus. Männikäbi saladus“ eraldati 1000 eurot.

 

ELURIKAS HALJASTUS ROTTERMANNI KVARTALISSE JA ROHELUS TELLISKIVI LOOMELINNAKUSSE

Rotermanni kvartalisse istutati lopsakad putukapeenrad, mis toetavad putukate elutegevust linna südames. Lillerikkalt peenralt leiab mesiohakaid, raudrohtu, fasseni naistenõgest, harilikku punet ja teisi toredaid taimi. “Lillerikkaid peenraid ja haljasalasid linnatänavatel peame loomulikuks, isegi ihaldusväärseks. Kuid lillepeenraid saab nii teha, et lisaks inimeste vaimu ergutamisele saavad peenardest rõõmu ka meie tillukesed kaaslased – putukad. Selleks tuleb teha õige vähe – peenardesse tuleb istuda rohkem, kui ühte liiki õitsevaid taimi. Tehispeenraid saame teha isegi kivilinnas, kus mullapinda napib. Ilma lilleiluta oleks ka inimeste eluruum kõle,” ütleb putukateadlane Urmas Tartes.

Rotermann City sai 20 000 eurot Rottermanni kvartalisse linnamaale elurikka haljastuse rajamiseks ja Telliskivi Loomelinnak (FG Food OÜ) roheluse loomiseks samuti 20 000 eurot.

 

RAHVUSVAHELINE JÄTKUSUUTLIKKUSE ÜRITUS „IMPACT DAY 2023“, 05.-06.10

5.-6. oktoobril toimus Põhjala tehases Baltikumi suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day, kust võis leida uusi mõttekaaslasi, värskeid ideid ja teadmisi, kuidas oma sõnade ja tegudega veel kaugemale jõuda.

Festivalile oodati üle 2000 külalise, enam kui 100 esinejat kolmel laval ning 50+ organisatsiooni expoalal. Impact Day MTÜ sai rahvusvahelise jätkusuutlikkuse ürituse turundamiseks 5000 eurot.

Rohkem infot siit

 

PROJEKT „LEIDLIKE INSENERIDE TEHNOLOOGIAFESTIVAL“, 28.-29.04

Põnevad töötoad, unikaalsed robootikavõistlused ja päevakajaline vesinikule orienteeritud konverents ootavad kõiki suuremaid ja väiksemaid tehnoloogiahuvilisi!

Tallinn toetas projekti 750 euroga.

Rohkem infot siit.

 

SIMPLE SESSIONI LINNARUUMI ÜRITUSED JA TOUR D’ÖÖ JALGRATTA ÜHISSÕIDUD, 20.-26.09

22. septembril toimus ratturite seas armastatud Tour d’ÖÖ 73. sõit. Ühissõidul osales koguni üle 2000 ratturi. Tour d’ÖÖ sündmused ühendasid jalgrattureid erinevatest elualadest, eesmärgiga suurendada ratturite hulka Tallinna tänavatel. Lisaks toimus samal nädalavahetusel ekstreemspordi festival Simple Session, mille linnasündmustel osales sadu rattureid ja rulatajaid 30 riigist.

MTÜ Elamussport sai Simple Sessioni raames tasuta linnaruumi ürituste korraldamiseks 30 000 eurot ja Tour d´ÖÖ Tallinna jalgratta ühissõitude korraldamiseks 10 000 eurot.

 

ROHEPÖÖRET KÄSITLEVATE UUDISSÕNADE KONKURSS, 16.10-08.12

16. oktoobril alanud uudissõnade konkurss Sõnaus kutsus eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid. Koostöös Tallinna Euroopa rohelise pealinna programmiga keskendus sõnakorje keskkonna ja rohepöördega seotud sõnadele.

Roheteemalisi uudissõnu sai esitada 16. oktoobrist 30. novembrini. Laekunud sõnade seast tegi keeleteadlastest komisjon esimese valiku, mis seejärel esitati 4.-7. detsembrini rahvalemmiku hääletusele Sõnause Facebooki-lehel. Igaüks sai hääletada oma lemmiku poolt ja lõpuks valis taas komisjon keelereeglitele vastavad parimad sõnad. Need kuulutati välja 8. detsembril ehk tuntud keeleuuendaja Johannes Aaviku sünniaastapäeval.

Uudissõnade korje Sõnaus oli presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimus juba kolmandat korda.

Ede Schank Tamkivi sai Rohepööret käsitlevate uudissõnade konkursi läbi viimiseks 12 270 eurot.

Rohkem infot siin.

 

PROJEKT „GREEN CITY ENTREPRENEURIAL CHALLENGE“, NOVEMBER 2023

Euroopa roheline pealinn 2023 – Tallinn on võtnud endale eesmärgi selle aastaga tuua linna inimestele lähemale, kaasata rohkem nii inimesi kui ettevõtteid ning erinevaid vabaühendusi ja anda hoogu keskkonnasõbralikele algatustele. Rohepealinna ideest tulenes ka selle aasta Roboliiga võistluse teema – “Minu autovaba linn”.

Roboliiga võistlus oli hüppelauaks lasteaia- ja algkoolilastele arendavasse robootikamaailma. Erinevalt teistest Robotexi võistlustest ei olnud Roboliiga võistlusel tähtis kiirus ja jõud ning ei selgunud esimese kuni kolmanda koha võitjaid. Selle asemel tähistasime kõikide võistlejate Robotexile jõudmist kui põnevat õppimise teekonda ja väärtustame tiimitööd, loovust ning hariva roboti programmeerimise oskust.

MTÜ Robotex sai projektile Green City Entrepreneurial Challenge’i korraldamiseks  32 831 eurot.

 

ÕPILASVÕITLUS „MINU ROHELINE LINN“, 01.10-25.11

Eesti Teadushuvihariduse Liit sai Minecraft’is toimuva õpilasvõistluse “Minu roheline linn” korraldamiseks 22 860 eurot.

 

NUTIMESILAD, 01.-30.05

Tegemist on Tehnopoli rohetehnoloogia projekti “Tallinna Nutimesilad 2.0 igasse linnaosa valitsusse”.

Kolm eksperimentaalset mahetaru on varustatud päikesepaneelide ja kontrollsüsteemiga ning nutimesilas toimuvat on võimalik reaalajas jälgida internetis. Igas tarus on andurid, mis mõõdavad temperatuuri, niiskust, valgust, süsinikdioksiidi taset, müra, õhus lendlevaid orgaanilisi ühendeid ning palju muud. Andurid edastavad näite ja häiresignaale tarude omanikele.

Nutimesilad paigutati linnaosadesse hoonete katustele ja hoovidesse Euroopa rohelise pealinna olulise teemavaldkonna, elurikkuse edendamise, raames.

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol sai 22 515 eurot nutimesilate rajamiseks Pirita, Kristiines ja Nõmmel, sh mesitarude, mesilasperede, päikesepaneelide ja andmeplatvormide kulude katteks.

 

PROJEKT „VANALINNA AIA QR TAIMEKATALOOG“, 03.06

3. juunil avati Vanalinna kogukonnaaias QR taimekataloog. Taimekataloog on “raamat” Vanalinna aias, mis tutvustab aias leiduvaid Bingeni Hildegardi ravimtaimi. Raamatusse valitud taimede kohta leiduvad aias viited QR koodi näol – nii saab kiiresti leida ja kuulata taime tutvustavat lugu. Lood on mitmes keeles.

MTÜ Vanalinna Selts sai projektile „Vanalinna aia QR taimekataloog“ 11 500 eurot.

 

PROJEKT „KESKKONNAHOID LIHTSAS KEELES“, 01.-30.06

Projekti eesmärk oli tõsta Tallinna kuulmislangusega inimeste teadlikkust keskkonnahoiust ja ringmajandusest läbi ligipääsetavate loengute ja töötubade. Projekti raames toimus kaks üritust, kus olid tagatud kuulmislangusega inimestele tõlketeenused ja tehnilised abivahendid, et osaleda keskkonnahoiu ja ringmajanduse loengutes ja töötubades.

Eesti Vaegkuuljate Liit sai projektile 500 eurot toetust.

Rohkem infot siit

 

PROJEKT „ROHENÜGIMINE ERILISTELE INIMESTELE“, 01.06-30.11

MTÜ Amanita sai projektile „Rohenügimine erilistele inimestele“ 10 500 eurot.

 

TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KOJA MEELTE AED, 18.06

Tallinna Puuetega Inimeste Koda sai Meelte aia rajamiseks 40 260 eurot.

Rohkem infot siit

 

PROJEKT „KESKKONNATARK KORTERIÜHISTU“, 02.06

Eesti Korteriühistute liidu teavitusprogrammi “Keskkonnatark korteriühistu” raames toimus 21. novembril Tallinna Botaanikaaias rohekonverents, kus arutleti kvaliteetse ja kestliku õueala kujundamise, kortermaja tervikliku korrastamise ja päikeseelektri kasutamise, ning ringmajanduse teemadel. Lisaks konverentsile toimus aasta jooksul ka mitmeid erinevaid õppekäike, ümarlaudasid ja koolitusi.

Eesti Korteriühistute liit sai keskkonnahariduslikule projektile „Keskkonnatark korteriühistu“ 20 635 eurot.

Rohkem infot siit.

 

PÖFF-I ROHELISE PEALINNA KESKKONNAFILMIDE ERIPROGRAMM, 03.-19.11

Tänavusel Pimedate Ööde Filmifestivalil esitles roheline pealinn keskkonnafilmide eriprogrammi, mille juhatas sisse maailma esiettekandega originaalmuusikaga dokumentaalfilm „Rohelisem Tallinn“ ning Tšiili dokumentaalfilm „Ma olen Maa“. Eriprogrammi ametlikul avamisel 5. novembril kl 19 Coca Cola Plazas linastus esmakordselt laiemale avalikkusele Joosep Matjuse ja Katri Rannastu loodusfilm „Rohelisem Tallinn“, millele oli loonud originaalmuusika „Aastaajad“ Tauno Aints. Kohapeal esitas seda filmiga koos Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhtimisel.  Film jälgis Tallinna linnaloodust ja elurikkust viiel aastaajal kevadest kevadeni ja oli üles võetud 2022. ja 2023. aastal.

Lisaks Tallinna loodusfilmile oli keskkonnaprogrammis veel kuus linateost, mis olid sel aastal maailma teistel festivalidel palju tähelepanu äratanud. Kohe pärast filmi „Rohelisem Tallinn“ linastus avaseansil „Ma olen Maa“ (Tšiili). Lisaks linastusid programmis Norra film “Maa laulud”, mis valiti esimest korda ajaloos dokumentaalfilmina riiki esindama võõrkeelse filmi Oscarile, Saksamaa film „Fantastiline plastik“, „Kõikvõimas Afrin: üleujutuse aegu“ (Kreeka, Prantsusmaa), „Planeet Maa kaitsjad“ (USA, Itaalia) ja „Vihmade vahel“ (Keenia).

PÖFF sai rohelise pealinna keskkonnafilmide eriprogrammi jaoks 10 600 eurot.

Rohkem infot siit.

Kaadrid filmist „Rohelisem Tallinn“:

 

PROJEKT „AKTIIVSE KOOLITEE SEKKUMISED“, SÜGIS 2023

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis sai projektile „Aktiivse koolitee sekkumised“ 10 659 eurot.