Elurikka haljastuse kataloog
Leia oma aeda elurikkust toetavad taimed elurikka haljastuse kataloogi abil: haljastus.tallinn.ee
Tallinna elurikkus
Teame nüüd, kus on Tallinna kõige elurikkamad paigad, ja teame, mida teha, et see elurikkus püsiks. Samas teame väga hästi ka seda, et ise ja iseseisvalt linnaruumi elurikkus ei kesta, vaid tuleb üha rohkem hakata vaeva nägema, et need keskkonnatingimused, mis elurikkuse säilimist soodustavad, ka alles jääks. Muuhulgas tuleb hakata kaitsekorralduslikke töid tegema, näiteks niidualasid regulaarselt hooldama ja konnade kudemistiike mudast puhastama ning neid päikesele avama, et konnakullesed saaksid täiskasvanud konnadeks areneda.
Seda, mida ette võtta, on Tallinna rohealadel järgnevatel aastatel üha rohkem ja rohkem. Rohelise pealinna raames toimusid linna loodustalgud annavad päris hea stardi nendele suuremahulistele kaitsekorralduslikele tegevustele.
Talgud jätkuvad Pääsküla rabas ka 2024. aastal. Lisainfo ja registreerimine: SIIN.
Tallinna erilised liigid
Tallinnas on endale elupaiga leidnud ka eriti ohustatud liigid, kes on kantud kas esimese või teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimestikku. Näiteks elab Tallinnas nii kõre kui ka kivisisalik, rääkimata kanakullidest. Lisaks haruldastele liikidele leidub ka selliseid liike, kes on pigem tavalised ja kellega inimene igapäevaselt kokku puutub ning kes inimestele rõõmu valmistavad, näiteks oravad, siilid ja musträstad. Tallinnas elab näiteks haruldane liblikas nurmikusilmik, kes on leidnud endale suurepärased paigad Tallinna liivikutel ja alvaritel, ent väljaspool Tallinnat on tema elupaiku jäänud aina vähemaks
Linnas elavatele liikidele on hetkel kõige olulisemad just servaalad. Näiteks Haaberstis, Nõmmel ja Pirital on säilinud rohealasid, mida tuleks kindlasti hoida, ja isegi kui piirkonda tuleb hoonestus, on vaja tagada, et arendusalade vahel kulgeksid rohealad või -koridorid, mida mööda saaksid loomad, aga muidugi ka inimesed, liikuda.
Tallinn on juba praegu päris roheline, aga nagu linnades ikka, pole rohelus ega elurikkus jaotunud ühtlaselt ja seda ei saagi ühtlaselt jaotada. Praegu on tähtis, et need rohealad, mis on olemas, säiliksid, et neid jaguks igasse linnaossa, ja kui on piirkondi, kus rohealasid on puudu, tuleks leida võimalusi neid juurde rajada. Tallinn on praegu rajamas kahte uut kaitseala: Astangu-Mäeküla ja Kakumäe.
Miks on kasulik vähem niita?
Paljud linnad on loobunud intensiivsest niitmisest, sest intensiivne niitmine vähendab linnade elurikkust ja loodushüvesid.
2023. aastal, pärast seda, kui linn põuaperioodil niitmise peatas, korraldas keskkonna- ja kommunaalamet sügise hakul küsitluse Kesklinna linnaosa elanikele, kellest enamus, 75% toetas niitmise vähendamist või niitmata jätmist.
Ka 2023. aastal kokku kutsutud rahvakogu (juhuvalimiga kokku kutsutud linnakodanikud igast linnaosast ja igas vanuses) leidis oma ettepanekutes, kui oluline on linnakeskkonnas kliimamuutuste mõjude leevendamisel haljastus ning et tänavahooldus peaks säästma loodust.
Tallinna uusima rahulolu-küsitluse vastused (2024) näitavad, et kaks kolmandikku ehk 65% linlastest arvab, et muruga aladel võiks taimedel lasta kasvada või kui niita, siis vaid pooltel aladel ja lähtuvalt haljasala kasutusest (nt pikniku ja mängimise alasid).
Sage niitmine ei sobi tolmeldajatele, kellel on meie ökosüsteemis tähtis roll. Õistaimed vajavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid paljunemiseks ja ilma nendeta ei saa viljuda ka paljud taimed, mis on olulised inimeste toidulaual.
Niitmata muru ja niit alandavad ka temperatuuri tõhusamalt kui niidetud muru ning säilitavad dekoratiivsuse ka pikema kuumalaine vältel. Niit vähendab kuumasaare efekti ning samuti võtavad niitmata alad paremini vastu sademevett.
Arvestades, et kliimamuutuste tõttu muutub ka meie kliima heitlikumaks ja prognoositakse rohkem kuumalaineid või üleujutusteni viivaid vihmavalinguid, siis on nii soojussaare efekti leevendamine kui ka võime paremini vihmavett omastada linnades aina olulisemad.
Tallinna linnas on palju elurikkust, meie kõrval elab putukaid, linde, erinevaid loomi ning seega on oluline ka neile elupaiku pakkuda.
Hoiame meid ümbritsevat loodust ja lubame rohul kõrgemaks kasvada ja õitseda. Sellega teeme teene nii endale kui ka loodusele.
NB! Juba ammu ei ole Tallinna heakorra eeskirjas punkti, mis kohustaks inimesi oma aias niitma muru teatud kõrgusel. Soovitame lähtuda muru kasutusintensiivsest ja jätta ruumi ka elurikkusele, kasutades selleks elurikka haljastuse kataloogi: haljastus.tallinn.ee.
Aga puugid?
Paratamatult on puugid kliimamuutuste võitjad: kui meie talved muutuvad soojemateks on puukidel ka lihtsam talv üle elada. Tegelikult on puukidel ka madalaks niidetud rohus hea elu, sest seal on madalam elurikkus ning vähe puukide loomupäraseid vaenlasi.
Aga umbrohi – see on ju kole!
Intensiivsema niitmisplaaniga kui kaks korda aastas on ka need alad, kus vohavad võõrliigid, nagu harilik tõlkjas, rahvakeeli tuntud kui Rakvere raibe.
Uuringute tulemused (vt eelpool) näitavad siiski, et kaasaegne linlane eelistab lopsakat taimestikku madalaks pügatud ja kuumaga pruuniks kõrbenud murule.
Tallinna niitmispõhimõtted 2024. aastal:
- 75% linnahaljastusest niidetakse vaid kaks korda aastas: juuni lõpus ja septembris. See aitab tagada haljastuse ellujäämise põuaperioodidel ja toetab elurikkuse säilimist
- 25% aktiivses kasutuses olevast haljastusest (näiteks mänguväljakud, lasteaiad) niidetakse kolmanda hooldusintensiivsuse tasemel, hoides niidukõrgust 15 cm juures (ehk tihedamini)
- Samuti on intensiivsema niitmisplaaniga need alad, kus vohavad võõrliigid, nagu harilik tõlkjas, rahvakeeli tuntud kui Rakvere raibe
Linna elurikas koridor – Putukaväil ja Klindipark
Lilleniidud
Euroopa rohelise pealinna aastal rajas Tallinn üle linna 14 lilleniitu ligi 3,5 hektarile liigivaese rohttaimestiku ja kõrge hooldusintensiivsusega aladele. Kasutatud niiduseemnete segud valiti lähtuvalt iga asukoha kasvutingimustest, niidu kujundus on kohapõhine ja integreeritud maksimaalselt asukoha maastikuarhitektuuri.
Miks on lilleniidud vajalikud?
Tallinna lilleniidud rajati eesmärgiga tuua ökoloogiliselt kõrge väärtusega alad linna tagasi ja seeläbi parandada linnakeskkonna kvaliteeti. Lilleniit pakub looduslikele tolmeldajatele toidutaimi ja see tõstab elurikkust – nii on näiteks kimalastel, mesilastel, sirelastel, päeva- ja ööliblikatel rohkem toitu ja elupaiku.
Lisaks on pikalt õitsevad taimed ka silmale ilusad ja loovad esteetiliselt mitmekesisema linnaruumi.
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi
Tolmeldajasõbraliku linnaruumi loomiseks tuleb tagada, et õitsvaid meetaimi jätkuks katkematult kevadest sügiseni. Kuna erinevatele tolmeldajaliikidele sobivad erinevat tüüpi ja erineval ajal õitsevad taimed, siis on just niidud sobivad meetaimede kasvatamiseks linnas.
Seega jätab linn lilleniidu ala tihedalt niitmata. Ära siis ehmata, kui näed, et jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi.
Loo ka oma lilleniit
Julgustame igaüht ka oma kodu juurde väikest lilleniitu rajama. Tegemist ei ole keerulise ettevõtmisega: selleks tuleb pinnas ette valmistada, muru n-ö koorida ja muld kobestada ning valida taimed vastavalt sellele, kas tegemist on päikserikka, poolvarjulise või varjulise kohaga. Lilleseemneid soovitame valida elurikka haljastuse kataloogi abil: haljastus.tallinn.ee
Tuleb arvestada, et niidutaimed areng on kahel esimesel aastal aeglane. Samuti on oluline lilleniidu külvijärgne rohimine. Alles kolmandal aastal saab lilleniidu õisi, värve, liblikaid ja putukasuminat täies hiilguses nautida. Seni tuleb olla kannatlik.
Aga lõpptulemus on kõike seda väärt!
Soovitused elurikkuse soodustamiseks
Pöördumise koostasid Kopli 93 kogukonna liikmed Andre Pichen ja Sander Olo. Parandused ja soovitused tegi Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.
1. No mow May. Ehk hooaja esimese nitmise edasilükkamine – mais muru ei niida.
2. Niitmise aeg. Niitmisi tuleks planeerida vastavalt pikale ilmaprognoosile, soovitame vältida niitmist kuumadel, põuastel perioodidel.
3. Niidukõrguse tõstmine. Enamik haljasalasid on künklikud ning optimaalsema niidukõrguse puhul ei teki mullani paljaks niidetud laike, mis on kahjulik taimestikule ja mullale. Niidukõrgus voiks jääda vahemikku 60-80mm.
4. III astme hooldusintensivsusega haljastud võiks tervenisti arvata IV astme alla. Kogu ala niitmise asemel soovitame raamistamist, mis jätab hoolitsetud mulje. Näiteks võib niita vaid pool meetrit kônnitee servast, niita haljasalasse käigurajad ja platsid.
5. Trimmeri kasutamine. Suuremate platside niitmisel soovitame jõhviga trimmeri asemel kasutada kettaga võsalõikajat. Trimmeri jõhv kahjustab kasvama jäävaid taimi. Jõhvi tuleks kasutada vaid betoon- või metallkonstruktsioonide läheduses. Trimmeriga on soovituslik niidukõrgus 80mm. Lopsaka taimestiku puhul tuleks niide kindlasti koristada.