Uudised

Rohelise pealinna aasta toob Tallinnasse pikaajalise mõjuga muutused

Euroopa rohelise pealinna aasta esimene pool on toonud Tallinnasse muutused linnaruumis: suvepargi Raekoja platsil, 14 lilleniitu, 150 laulu- ja tantsupeo puud. Aga ka ligi 100 keskkonnateemalist üritust ning üheksa ettevõtet, kes soovivad oma keskkonnasõbralikke ideid Tallinnas katsetada.

Kevadel andis Tallinn rohelise pealinna eelarvest 1 miljoni mittetulundustegevuste toetusteks, et ka linna kodanikud, ettevõtted ja mittetulundusühingud saaksid rohelisest pealinnast osa ning oma ideid ellu viia. Kolme vooru peale laekus üle saja taotluse ja toetust said pea pool nendest. Kokku toetab Euroopa roheline pealinn Tallinn 48 keskkonnaprojekti.

„Tallinna linna jaoks ei ole Euroopa rohelise pealinna aasta kindlasti lõpp-punkt vaid teekond. Meie peamine eesmärk on, et kõik muutused, mis sel aastal toimuvad, on pikaajalise mõjuga. Eelkõige tähendavad need elukvaliteedi muutust,“ lausus linnapea Mihhail Kõlvart.

Üks oluline projekt on Tallinna ja Utilitase koostöö, mis lähiaastatel tegeleb uute tehnoloogiate loomisega energiatootmises. „See on pikaajalise mõjuga koostöö, mis on rohepöördeliste eesmärkidega, tagab soojusenergia hinnastabiilsuse ja ka energiajulgeoleku. On sümboolne, et käivitasime selle rohelise pealinna aastal,“ ütles Kõlvart.

Tallinna loob rohelise pealinn aastal projekti „Rohejälg“ raames mõnusamat, inimkesksemat linnaruumi, mille üheks näiteks on suvekuudeks rajatud Raekoja platsi park. Suve teises pooles lisandub veel uudseid linnaruumilahendusi Piritale, Lasnamäele, Nõmmele ja Põhja-Tallinnasse. Suurem muutus ootab ees Linnahalli ümbritsevat ala: linn seob selle ümberkujundamisega Kalaranna promenaadi ja kruiisiterminali ala, nii et mereäär Noblessnerist Pirita rannani oleks katkematult läbitav.

„Projekt „Rohejälg“ on kindlasti see, mida tallinlased oma igapäevaelus kõige rohkem märkavad. Linnaruum muutub roheliseks selle sõna kõige laiemas mõistes. Seal, kus võimalik, saame taktikalise urbanismiga ehk suhteliselt väikeste pingutustega muuta meie linnaruumi oluliselt meeldivamaks. Aga suurt rõhku pöörame ka haljastusele: rohelise pealinna aastal istutame 1000 puud, 150 neist on juba laulu- ja tantsupeo noorte abil mullas. Umbes 100 on erilised varjupuud, mille istutame, et vähendada soojussaarte efekti. Lisaks loome üle linna 14 lilleniitu, millest kolmele saavad ka inimesed ise seemneid külvata – oleme neile selleks 8000 pakki seemneid koju saatnud,“ rääkis abilinnapea Vladimir Svet.

Rohelise pealinna aastal on plaanis veel mitmeid tegevusi ja üritusi. Näiteks toimub augusti lõpust septembri keskpaigani koostöös Let’s Do It Worldiga rahvusvaheline Läänemere kampaania Save Our Sea. „Kutsume sellega üles Läänemere linnade elanikke teadvustama Läänemere kriitilist olukorda ning koristama Läänemere rannikut. Huvi kampaaniaga liituda on avaldanud juba üle 40 linna, näiteks Helsingi, Kiel ja Riia,“ rääkis Tallinna rohelise pealinna juht Krista Kampus.

7. oktoobrist 4. novembrini toimub rohelise pealinna rahvakogu, mis keskendub linnaroheluse terviklikkusele ja sidususele terve linna ulatuses. Linn kutsub esimest korda sellise kaasamisprotsessi kaudu linlasi arutlema, kuidas kujundada Tallinnas sidusat, elanikele atraktiivset ja kliimamuutustega kohaneda aitavat haljastut.

Tallinn soovib Euroopa rohelise pealinna aastal ka meelitada Tallinnasse rohkem innovatsiooni. Selleks on linnal kaks projekti: Test in Tallinn, millega kutsume ettevõtteid oma kestlikke tooteid ja teenuseid Tallinnas katsetama ja kelle seast on linn valinud juba 9 partnerit kolmest riigist, ning novembris toimuv rohetehnoloogiate nädal ja Expo.

Euroopa rohelisest pealinnast Tallinnast saab 13.-17. novembril lisaks kogu maailma rohetehnoloogia pealinn, kus rahvusvahelise tehnoloogiamessi NEXPO Tallinna raames võõrustatakse kõige uuenduslikumaid ja innovaatilisemaid ideid Euroopast, Aasiast ja Ameerika Ühendriikidest. Nädala jooksul toimub Tallinnas kokku neli üritust ja rohetehnoloogiate näitus NEXPO.

Tallinnal on Euroopa rohelise pealinna aastal kolm põhiteemat: elurikkus, kliimamuutused ja innovatsioon ning kestlik juhtimine. Samuti on eesmärgiks linna elanikke rohkem kaasata linna tegevustesse. Rohkem infot: greentallinn.ee.

Foto: Euroopa rohelise pealinna büroo