KESKKONNAHOIDLIK NOORTE LAULU-JA TANTSUPIDU
XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juuni kuni 2. juuli Tallinnas.
Seekordse peo juhtmõte on “Püha on maa”.
Lisaks traditsioonide hoidmisele on meile üks väga oluline väärtus loodus ja keskkond. Noortepeo eel pöörame oma pilgud looduse poole ja pingutame kõvasti, et pidu saaks peetud võimalikult keskkonnasõbralikult. Näiteks vahetame kõik siiani kasutusel olnud ühekordsed nõud korduskasutatavate nõude vastu välja, palume kõigil peolistel oma veepudel ühes võtta ning sorteerime paratamatult tekkivaid jäätmeid liigiti.
Laulupidu Euroopa rohelise pealinna
LOODUSHOIDLIK PIDU: Laulu- ja tantsupeol kasutatakse korduskasutus nõusid, kogutakse jäätmeid liigiti, kutsutakse üles avalikest kraanidest veepudeleid täitma ja proovitakse ürituse „jalajälge“ võimalikult väiksena hoida.
Võtsime eesmärgiks aidata Euroopa rohelise pealinna aastal toimuvat noorte laulu-ja tantsupidu korraldada võimalikult keskkonnasõbralikult. Oleme aidanud korraldajaid nii jäätmete, korduvkasutavate nõude kasutuselevõtu kui ka ühistranspordi ja jalgrattaparklatega.
Näiteks andsime Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusele rohelise pealinna mitteteulundustegevuste toetusest korduskasutusnõude kasutamiseks juunis toimuval noorte laulu- ja tantsupeol 27 000 eurot.
Korduskasutus nõud
Tallinna linn ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on teinud juba kaks aastat ettevalmistustöid selleks, et noorte laulu- ja tantsupeol jäätmeid liigiti koguda ning nende tekkimist ülepea vähendada ja vältida.
Tallinnas võib aasta lõpuni enam kui 30 000 osalejaga avalik üritus tegelikult veel ühekordseid nõusid kasutada, aga laulu- ja tantsupeo sihtasutus on algusest peale deklareerinud, et soovivad olla rohelise pealinna aastal jäätmevaba üritus ning näidata ühtlasi sedagi, et nii suurt üritust saab sellisel loodushoidlikul viisil läbi viia.
Nii suurt hulka inimesi ei ole Eestis varem korduvkasutavate nõudega ära toidetud—nii esinejad kui pealtvaatajad saavad oma toidu korduvakasutavatest nõudest. Aga kus veel, kui just noorte laulu- ja tantsupeol sellist suurt uuendust proovida.
Saame aru, et nii suure ürituse puhul, mis esimest korda korduskasutuslike lahendustega läbi viiakse, võib ette tulla ka väikeseid viperusi. Aga ka sellisel juhul saame tuleviku jaoks kasuliku õppetunni, kuidas uut süsteemi veel mõistlikumalt läbi viia ja juurutada.
On väga suur vahe, kas peale pidu jääb või ei jää maha ligemale pool miljonit ühekordset nõud, mille ümber töötlemine on keerukas ja mis satuvad sageli otse olmeprügisse, rännates sealt lõpuks edasi loodusesse.
Ei tasu karta, et need nõud oleks kuidagi ohtlikud, et need oleks uuesti kasutades mustad ja et need katki läheksid ning sel viisil kasutaja pandirahast ilma jätaksid. Kõik testid on enne tehtud, et tagada ohutus ja puhtus ja vastupidavus.
Oluline on silmas pidada, et korduskasutatavad nõud saaksid tagasi antud kogumispunktidesse (ja inimene saab pandiraha tagasi) ning neid ei pandaks jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud kastidesse.
Tänu korduskasutusnõudele jääb ringlusesse laskmata ligemale pool miljonit ühekordset nõud. Nii hoitakse ära umbes kolme ja poole tonni jäätmete tekkimine.
NB Julgustame igal külastajal kaasa võtma ka oma nõud (mis ei oleks klaasist) ning soetada toitu-jooki otse nendesse. Toitlustaja sellest (küll mõne erandiga) keelduda ei tohi.
Lisaks kutsume inimesi üles oma joogiveepudelit kaasa võtma ja kasutama, sest laulu- ja tantsupeo üritused on varustatud avalike veekraanidega.
Prügi liigiti kogumine
Samuti on Tallinn aidanud korraldada laulu- ja tantsupeol liigiti kogumise jäätmemahutid ja jäätmete äraveo ning aitame tänavakoristusega peale pidusid.
Need jäätmed, mis siiski tekivad, kogutakse liigiti ja üritatakse suures osas tagasi ringlusse suunata ning ümber töötlemisele võtta. Liigiti kogume pandipakendi märgisega metallist ja plastikust joogikartonge, pakendeid, biojäätmeid ning segaolmejäätmeid.
Jah, ka biojäätmeid – kui kellelgi jääb toitu või jooki üle, siis tuleb need jäätmed panna biojäätmete kasti.
Kokku on ainuüksi Lauluväljaku alale tekitatud ka 70 jäätmekogumipunkti, kust leiab jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud kastid.
Lisaks laulu- ja tantsupeo osalejatele-külastajatele peavad jäätmeid liigiti koguma ka kauplejad ise – alates suveniiride pakkujatest kuni toitlustajateni välja.
Lisaks on veterinaar- ja toiduamet andnud toitlustajatele juhised, et külastaja võib kaasa võtta ka omaenda nõud ning soetada toitu-jooki otse nendesse. Toitlustaja sellest keelduda ei tohi.
Linn on andnud kauplejatele juhiseid selles osas, mida ja kuidas täpselt pakendada. Nende suuniste eesmärgiks on, et pakendeid tekiks võimalikult vähe. Pärast antakse linnale ka täpne tagasiside selle kohta, kui palju jäätmeid kokku tekkis ning mis nendest edasi sai.
Kokku toimub noorte laulu- ja tantsupeo raames neli üritust: tantsupidu, rahvamuusikapidu, rongkäik ja laulupidu. Kõigil neil sündmustel on jäätmete liigiti kogumine ka tagatud ning selleks on iga ürituse puhul olemas eraldi plaan.
Rohesaadikud
Kõikidel üritustel saavad olema ka vabatahtlikud rohesaadikud, kes külastajatele selgitavad, kuidas jäätmete liigiti kogumine ja pandinõude tagastamine käib, kust leida üles veekraanid jms.
Linn paneb kõigile laulu- ja tantsupeo külastajatele südamele, et käitutaks viisakalt, ei visataks asju maha ning jälgitaks hoolega, kuhu ja mida panna, paludes vajadusel abi rohesaadikutelt.
Vesi
Koostöös Tallinna veega oleme toonud lauluväljakule ja Kalevi staadionile juurde veekraane ja pidevalt uuesti täidetavaid veetsisternautosid, et inimesed saaksid oma veepudeleid pidevalt uuesti täita ja tekiks vähem pakendijäätmeid.
Transport
Tantsu- ja laulupeo ajal on Tallinna ühistransport kõigile tasuta, ka neile, kes on tulnud pealinna kaugemalt.
Tallinn paneb tööle laupäeval ja pühapäeval eraldi süstikbussid nii tantsu-kui laulupeo suunas, et inimesed ei peaks kasutama isiklikke sõiduautosid. Bussid sõidavad 5 minutiliste intervallidega.
Laulupeo lõpuajaks paneb TLT välja kogu oma trammipargi, et aidata inimesed Kadriorust kesklinna. Kadriorus ootab laulupeolisi mitukümmend trammi, nr 3 ja 1 vaheldumisi, et inimesed saaksid kergesti ilma autota kesklinna, Tondile ning Koplisse.
Oleme loonud nii Oru värvasse kui Mere väravasse rattaparklad, et oleks lihtne tulla laulupeole ka rattaga.
Samuti oleme sõlminud kokkulepped tõukerataste rentijatega, et luua tõukerataste parkimiseks eraldi koht.
Laulupeo puud
Euroopa rohelise pealinna aasta ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks istutas Tallinna linn koos peol osalevate Tallinna kollektiividega üle linna 150 puud 22 erinevasse asukohta üle linna. Puid istutati paikadesse, mis on noorte jaoks tähtsad: koolihoovid, noortekeskuste alad, mängu- ja spordiväljakud.
Kõik laulupeopuud tähistati selle istutanud kollektiivi või kollektiivide nimega, mis jääb linna Euroopa rohelise pealinna ja laulupeo aastat meenutama.
Lillekastid
Lisaks algatas Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 koostöös Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning noorte laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskonnaga ettevõtmise „Iga ruutmeeter loeb“.
22 Tallinna kooli valmistasid 76 lillekasti, milles kasvatavad üles ka kaunid lilled.
Lillekastid viidi juuni keskpaigas linnahalli esisele alale ja moodustati neist kaks pargiala, et kõigil linlastel oleks võimalik laste kasvatatud õitsvatest lillekastidest rõõmu tunda.
Paelad ümber puude
2. juunist – 4. juunini Tallinnas toimuv pärimuskultuuri ühispidu Baltica ootas käsitööhuvilisi noori paelte punumise õpituppa. Paelte valmistamiseks kasutati oma aja ära elanud rõivaid ja kangaribasid ning punutised hakkavad kaunistama noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu teekonda ääristavaid Tallinna linna puid. Kes Baltica pärimuskultuuri peole tulla ei saanud, võis paelad valmis punuda kodus, koolis või käsitööringis.
Idee sai alguse soovist pakkuda kaasalöömisrõõmu ka neile lastele-noortele, kes laulmise ning tantsimisega ei tegele. Paeltega kaunistatakse 13 puud, mis jäävad noortepeo rongkäigu marsruudile Kaarli puiestee ja lauluväljaku Mere väravate vahel. Punutud paelad ei jää loodusesse. Pärast noortepidu võetakse paelad puudelt maha ja need taaskasutatakse Eesti käsitöö suurpeol Mardilaadal, kus on võimalik näha erinevaid paeltest tehtud installatsioone.
500 000: tänu loodushoidlikule uuendusele jääb turule laskmata ligemale pool miljonit ühekordset nõud.
3,5 tonni: Niimoodi hoitakse ära umbkaudu kolme ja poole tonni jäätmete tekkimine.
100: Erinevalt ühekordsetest nõudest saab pandinõusid umbes sada korda uuesti kasutada.
70: Lauluväljaku alale on tekitatud nii mitu jäätmekogumipunkti, kus asuvad jäätmete liigiti kogumise kastid.
70: Iga kogumispunkti juurde on tulemas vabatahtlikud rohesaadikud, kes külastajatele selgitavad, kuidas jäätmete liigiti kogumine ja pandinõude tagastamine käib, kust leida üles veekraanid jms.
5: Avaliku joogivee kraani on avatud Lauluväljakul ja Kalevi staadionil, kust kõik soovijad saavad tasuta kraaniveega oma joogipudelit täita.