Suur Parandamise Päev
14. oktoobril kella 12–17 toimub Tallinna vanalinnas Hopneri majas Suur Parandamise Päev. Selle ettevõtmisega juhime tähelepanu säästliku kasutamise ja kestliku tarbimise põhimõtetele. Praktilistes töötubades ja loengutes annavad kogenud meistrid näpunäiteid esemete parandamiseks ja eluea pikendamiseks ning õpetavad, kuidas armsaid esemeid hoida. Iga parandatud ese kannab lihtsat ja olulist keskkonnasäästlikku sõnumit. Parandada ja taaskasutada on omanäoline ja stiilne! Avatud on ka leiuturg ja kohvik.
TÖÖTOAD, koolitajad
MARGUS REBANE „Ajalehest topsi valmistamine“
Kell 15.00-18.00
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Salongitoas, 2. korrus
Margus Rebane on juhendanud kursuseid ligi 20 aastat. Ta sai korvipunumise pisiku oma vanaisalt ning on seejärel õppinud ka muud käsitööd, eriti puutööd laiemalt. Margusele meeldub asju teha nii nagu tehti asju maarahva igapäevaelus aastasadu. Margus Rebane on saanud ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult pärandihoidja tiitli. Ta on välja töötanud oma tehnika ja tutvustab, kuidas säästval moel ajakirjadest ja ajalehtedest, paberreklaamidest, vanapaberist erinevate punumistehnikate abil tarbeesemeid valmistada. Lisaks räägib ka paberist punumise ajaloost. Iga osaleja võib kaasa võtta oma pabermaterjali.
ULVE KANGRO „Tekstiilide klassikaline parandamine“
Kell 12.00-14.30
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Esinejate tuba, 3. korrus
Ulve Kangro on käsitööettevõtja, Räpina Aianduskooli tekstiilkäsitöö eriala õpetaja ja ka käsitöökollektsionäär. Just see viimane hobi sundis teda lähemalt uurima ja õppima, kuidas vanu tekstiile puhastada, korrastada ja säilitada. Aastaid tagasi avanes Ulvel võimalus seda kõike õppida Soomes. Ta saab nüüd teadmisi rakendada oma pitsikollektsiooni juures ja niimoodi esemetele pikka eluiga tagada. Ulve Kangro on saanud ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult pärandihoidja tiitli. Koolitusel õpetab Ulve tekstiilide klassikalist nõelumist ja paikamist, mille tulemusena on tekstiileseme paranduskoht võimalikult märkamatu ja nähtamatu. Ta jagab soovitusi, mida tuleks jälgida parandusmaterjalide valikul ja kuidas parandamist teha ning millal kahjustatud kohta nõeluda ja millal paigata.
KAIRI ORAV „Diagonaalne nõelumine“
Kell 12.00-14.00
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Kaminasaal, 3. korrus
Kairi Orav on püksiuurija Setomaalt, kes keedab seepi ja ärgitab käsitsi õmblema.
Diagonaalne õmblemine annab esemele eelise – ese venib parandatud koha peal samamoodi nagu tervel kangal. Töötoas õpiakse ka koiaukudele vabatikandit tikkima ja näidatakse, kuidas parandada nii, et ese või kangas jääks mõlemalt poolt ilus.
Võta koolitusele kaasa katkine kaenlaalune või sokk. Lisaks võta erineva pikkuse ja jämedusega ning suure silmaga nõelad ning nõeltega sobiva jämedusega lõngad. Lõngavärvide valikul ole loominguline.
KAIRI ORAV „Käsitsi paikamine“
Kell 15.00-17.00
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Kaminasaal, 3. korrus
Kairi Orav on püksiuurija Setomaalt, kes keedab seepi ja ärgitab käsitsi õmblema. Töötoas õpetab Kairi kanga või trikotaažiga paikamist. Lisaks õpetab ta ka „soki peatamist“ ehk kuidas katkisele sokile uut talda kududa.
Võta paikamise jaoks kaasa katkine ese (suure auguga, rebenenud või hõre ese), villane paranduslõng või niit, paranduslapp, nõel ja käärid.
Võta „soki peatamise“ jaoks kaasa käsitsi kootud sokk, mis vajab uut talda ning vardad, sama jäme lõng ja sukanõel.
ROLAND BURK „Tööriistade teritamine“
Kell 12.00-14.30
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Esinejate tuba, 3. korrus
Roland Burk on Lahemaa pärimuskoja peremees, loodusinstruktor ja käsitööline ning olnud rahvusliku puutöö meistrikooli õpilane.
Korralikud ja püsivad tööriistad on iga käsitsi valmistatud eseme kvaliteedi üks aluseid. Roland tutvustab töötoas nugade, kirveste, kääride, peitlite jms käsitööriistade käsitsi teritamist. Ta annab nõuandeid, milliseid vahendeid ja võtteid tööriistade teritamiseks ning hooldamiseks kasutatakse. Osaleja saab ka teada, milliseid luiske ja teisi vahendeid on võimalik Eestist hankida.
Töövahendid (luisud jms) on kohapeal on olemas. Kohapeal õpitakse teritamist juhendaja enda antud nugade peal. Info küsimiseks võib teritamist vajavad tööriistad kaasa võtta.
HELEN KOTTA-ORAV „Pesuvahendite valmistamine“
Kell 15.00-16.30
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 5. korrus
Helen Kotta-Orav on hüdrobioloog. Tema töö on uurida bioloogiliste protsesside toimimist Läänemeres. Helenil on ökopoe Roheline Vihmavari ja koolituskeskuse Hobikoda omanik. Ta teeb ihuhoolduse- ja toidukoolitusi. Riiete kestmine oleneb ka puhastusvahenditest, mida nende eluea jooksul pesupesemiseks kasutame. Tugevatoimelised sünteetilised kemikaalid lõhuvad riidekiudu, eemaldavad kangavärvi ja muudavad riided välimuselt kiirelt vanaks. Suur osa poes müüdavatest kodukemikaalidest sisaldavad ohtlikke kemikaale. Eesti elanike seas läbi viidud terviseanalüüsid on näidanud, et oluline osa inimorganismi kogunenud mürgistest ühenditest on pärit just olmekeemiast.
Töötoas tehakse puhastamiseks tõhusaid, odavaid ja mürgivabu vahendeid ning need valmivad lihtsatest kodustest koostisainetest. Töötoas saab teha pesugeeli, pesupulbrit ja pesuvalgendit.
Tutvustuseks: Helen Orav-Kotta on ökoloog ja keskkonnabioloog ning tegeleb igapäevaselt Tartu Ülikoolis merekeskonna uuringutega. Puhastusvahendid ja kosmeetikatootedki annavad kahjuks keskkonnareostusesse olulise osa. Õnneks on võimalik lihtsatest ja suhteliselt ohututest koostisainetest valmistada endale kodus puhastusvahendid ise.
Lisainfo: Osalejatel palun koolitusele kaasa võtta üks 200-250ml purk. Sobivad ka väikesed kasutatud beebitoidupurgid või plastist salatikarbid.
EVE MAHHOV „Ehete valmistamine“
Kell 12.00-14.00
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 5. korrus.
Eve Mahhov on kunstnik, kelle lõuendiks on tekstiil ning joone funktsiooni täidavad niidid ja lõngad. Eve on õppinud rätsepaks, aga tal on Tallinna Meditsiinikooli ja EKA Vabade Kunstide eriala diplom. Eve teeb üle Eesti koolitusi, kus ta õpetab loovalt taaskasutusmaterjalidest kampsuneid õmblema. Seekord õpetab Eve tegema ehteid, mille tegemiseks on vaja kangajääke, pärleid, nööp ja teisi veidraid tarvikuid. Ehe valmimine sõltub tegija fantaasiast ja oskustest. Töötoas räägib Eve taustaks ka loovkampsunite sünnist ning mis ajendas teda asju teistmoodi tegema. Töö toas osalemiseks ei ole vaja midagi kaasa võtta.
LOENGUD
ULVE KANGRO „Tekstiilide korrastamise ja säilitamise loeng“
Kell 16.00-18.00
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Saal, 4. korrus.
Ulve Kangro on käsitööettevõtja, Räpina Aianduskooli tekstiilkäsitöö eriala õpetaja ja ka käsitöökollektsionäär. Just see viimane hobi sundis teda lähemalt uurima ja õppima, kuidas vanu tekstiile puhastada, korrastada ja säilitada. Aastaid tagasi avanes Ulvel võimalus seda kõike õppida Soomes. Ta saab nüüd teadmisi rakendada oma pitsikollektsiooni juures ja niimoodi esemetele pikka eluiga tagada.
Loengus räägib Ulve tekstiilesemete korrastamisest ja säilitamisest. Ta tutvustab tekstiilesemete puhastamise võtteid – näitab erinevad plekid, kuidas neid tekstiili säästvalt eemaldada ning kuidas esemeid pesta. Lisaks räägib Ulve, kuidas tekstiilesemeid kodus turvaliselt hoiustada.
MARJA MATIISEN „Teksade parandamine“
Kell 14.00-15.30
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Saal, 4. korrus.
Marja Matiisen on Eesti Rahvakunsti liidu ja Eesti Lapitöö Seltsi juhatuse liige ning Kutsekoja V kategooria käsitöömeister. Marja on õpetanud lapitööd 30 aastat, seal hulgas ka Tallinna Rahvaülikoolis. Ta on välja andnud lapitöö raamatuid ja audioraamatuid. Marjal on olnud 29 isikunäitust ning ta on võitnud nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi auhindu. Tema tööd on olnud ühisnäitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hiinas, Tais, Jaapanis, Kanadas ja USA-s.
Loengus näitab Marja Matiisen, kuidas teksasid parandada. Osalejad saavad jälgida meistri tööd ja koguda inspiratsiooni.
MARIKE LAHT „Tekstiilmaterjalide bioloogilised kahjustajad“
Kell 12.00-13.30
Sissepääs: Vanaturu kael 3
Ruum: Saal, 4. korrus.
Marike Laht on 40 aastat olnud Eesti Vabaõhumuuseumi konservaator, neist 16 aastat konserveerimisosakonna juhatajana. Marika õppis eriala Leningradi V. A. Serovi nimelise kunstikooli restaureerimis osakonnas ja on hiljem end erinevate materjalide osas täiendanud. Praeguseks on Marilesel segamaterjalide konservaatori kutsetase nr 8.
Tekstiilmaterjalide bioloogiliste kahjustajatega on Marike tegelenud veidi üle 10 aastat. Ta on muuseumi kollektsioonide põhjal õppinud kahjustajaid tundma ja mõistma seoseid, millal ja mis põhjusel ühed või teised kahjustused tekivad.
Marika on pidanud loenguid nii tekstiilide kui ka puithoonete kahjustajatest, sest osad neist kahjuritest on selliseid, kes kuuluvad mõlema materjali kahjustajate hulka.
Suure Parandamise Päeva loengus vaadeldakse ja räägitakse lähemalt tuntud ja veidi vähem tuntud tekstiilide kahjustajatest (koiliblikad, mardikad ja nende vastsed) ning kuidas ja miks nad ikkagi meie tekstiilidele satuvad. Selgitatakse, mida saab ise teha, et selliseid kahjureid eemal hoida ja kuidas vähendada aja kahjustavat toimet tekstiilidele. Räägitakse, kuidas hoida kaunist käsitööd ja rahvarõivaid.