Uudised

Kätte jõudnud pühadeperioodil tekib kodudes rohkem jäätmeid kui tavaliselt – kingipaberid ja -pakendid, toidupakendid, pudelid-purgid ning ka toidujäätmed. Siin on Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna lihtne juhis selleks, et jõuluajal oleks vähem jäätmestressi.

• Toidujäätmed – pane alati biojäätmete mahutisse, võimalusel komposti ise. Siia sobivad juurviljade/puuviljade koored, seaprae pekine osa, riknenud toit. 1. jaanuarist 2024 on Eestis keelatud biojäätmete panek segaolmejäätmete konteinerisse ning kohustuslik nende eraldi kogumine. Biojäätmed leiavad tee kas kompostimis- või biogaasitehasesse, kus valminud komposti saab tagasi suunata põllule ning gaasiga sõidavad näiteks pealinna gaasibussid.

• Klaaspurgid ja -pudelid (nt kange alkoholi ja mullijookide pudelid, kapsa- ja pohlamoosipurgid) – tee taara tühjaks ning pane klaaspakendi mahutisse. Klaaspakend viiakse Sibelco klaasisortimistehasesse Järvakanti ning sealt O-I Estonia klaasitehasesse, kus valmivad juba uued klaaspudelid ja -purgid. Klaas on pea lõputult ümbersulatatav ja taaskasutatav materjal.

• Kinkekotid – kui kinkekott on katki ja seda enam kasutada ei saa, sobib see enamasti plast- ja metallpakendi mahutisse (nt plastikust, lamineeritud pinnaga või koos paeltega kott, läbipaistvate akendega kott, jne). Paberist kotid võib purunemisel panna papp- ja paberpakendite mahutisse – nii jõuavad need paberitehasesse, kus neist tehakse uut paberit ja pappi.
• Kinkepaber – kui oled kindel, et tegemist on paberiga, võid panna papp- ja paberpakendite mahutisse. Kui on kahtlus, et paber on lamineeritud või muul moel töödeldud, pane see pigem plast- ja metallpakendi mahutisse.
• Transpordikastid – enamik neist on tavaline papp, mis tähendab, et murra karp kokku ja pane papp- ja paberpakendite mahutisse. Nagu paberist ja papist ikka, saab ka neist teha uut paberit ja pappi.
• Mulliümbrikud – kui tellid palju veebipoodidest, saabub aeg-ajalt ka pakke mulliümbrikes. Mulliümbriku puhul on kõige mõistlikum eraldada paber ja mullikile teineteisest, kile läheb plast- ja metallpakendi mahutisse, paber aga papp- ja paberpakendite mahutisse.
• Pakendid – enamus pakendeid on valmistatud plastist (nt leiva/saia kilekotid, juustuümbrised jms) ning nende koht on plast- ja metallpakendi mahutis. Samasse mahutisse viska ka tühjad metallpurgid ning kokkupressitud tetrapakendid (nt mahla, piimapakid). Paberist ja papist pakendid viska papp- ja paberpakendite mahutisse. Kui sa ei ole kindel, mis materjalist on pakend või kui pakend koosneb mitmest eri materjalist, mida ei saa teineteisest eemaldada, pane pakend igal juhul plast- ja metallpakendi mahutisse.
• Segaolmejäätmed – kõik, mis jääb liigiti kogumisest alles. Siia sobivad näiteks väga mustad pakendid (nt küpsetusfoolium, õlised kalapakendid, mustad pitsakarbid), suured kondid, katkised mänguasjad.
• Kingitused, mis Sulle üldse ei meeldi – ära neid jäätmete hulka viska, parem anneta, et need võiksid leida uue omaniku. Mitmed heategevuspoed ning ka näiteks Uuskasutuskeskus võtavad terveid asju tasuta vastu.

Tasub ka mõelda, mis saab jõulupeol söömata jäänud toidust edasi ja kas pidusööke on võimalik ka säästlikumalt korraldada?

Eestis tekib aastas ligi 167 000 tonni toidujäätmeid, millest omakorda umbes poole moodustab raiskuläinud toit. See on reaalne kogus, millele saab isegi rahalise numbri külge panna: 164 miljoni euro väärtuses raisatud toitu. See on meeletu kogus, mida polegi ilmselt võimalik õigustada. Küll on võimalik seda olukorda muuta.

1. Kõik algab planeerimisest! Külalisi vastu võttes või jõulupidu korraldades tuleks söögilaud korralikult läbi mõelda. Pahatihti juhtub aga see, et sööki ostetakse ja valmistatakse kordades rohkem, kui tarbitakse. Rikkalikule lauale toovad külalised head-paremat tavaliselt ka juurde.
2. Sügavkülmutamine aitab säilitada! Lihatoodete külmutamine on paljudele tuttav, ent sama nippi saab kasutada ka teiste toiduainetega. Näiteks leib või sai säilivad sügavkülmas mitu kuud. Oluline osa on jälle planeerimisel – õhtusöögiks vajaminev kogus tuleb aegsasti välja tõsta. Toitu sügavkülma pannes tasuks see ka kuupäevaga märgistada – nii ei lähe meelest, millal asi külma sai.
3. Anna naabritele ja tee ülejääkidest süüa! Kui toitu jääb peost üle, jaga see kindlasti kaasa külalistele või anna naabritele. Järgmisel päeval saab ülejääkidest ka uued road valmistada.
4. Tee külmkapp korda! Pahatihti oleme harjunud, et külmkapp on toitu pilgeni täis. Nii võibki tekkida olukord, kus poest ostetakse näiteks uus piimapakk, kuid külmkapisügavustes on piim juba olemas. Nii tuleb üks jälle ära visata. Külmkapi korrastamine aitab luua selge pildi oma toitumisharjumustest ja sellest, kui palju me tegelikult tarbime.

Vaata rohkem toidsäästmise nippe siit: https://tarbitoitutargalt.ee/

Tee keskkonnale jõulukink ning tarbi vähem ning kogu tekkinud jäätmed liigiti nii pühade ajal kui ka peale pühi!