Uudised

Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimus eelmisel nädalal Putukaväila Mustjõe-Hiiu ruumiosade eskiislahenduse „Sirgjooneliselt loodusrikas“ tutvustusõhtu ja avalik arutelu.

Kohalolijad andsid eskiisile tagasisideks eelkõige pöörata tähelepanu loodushoiule Tallinna ühel elurikkaimal alal Astangul, hoolitseda kergliiklusteel erineva liikumiskiirusega inimeste ja ratturite ohutuse eest ning vaadata, et turvaline oleks ka Putukaväilaga ristuvate suurte magistraalide, nagu Ehitajate tee ületamine.

Maastikuarhitektuurne eskiislahendus „Sirgjooneliselt loodusrikas“ (autorid AB Artes Terrae OÜ, Sulev Nurme, Mirjam Tasa, Merle Karro-Kalberg) on koostatud viiele Putukaväila ruumilõigule: Mustjõe, Veskimetsa, Väike-Õismäe, Astangu ning Vana-Mustamäe-Hiiu.
Üritust sisse juhatanud abilinnapea Vladimir Svet sõnas, et töö autorid on Tallinna jaoks hästi teada juba varasemast: nende visiooni järgi on valminud ka Tondiraba park Lasnamäel. „Seal oli juba ülesanne kasutada ära olemasolevat loodust, seda väärtustada ja seda hoida, et inimene saaks loodusega eksisteerida koos. Hea, et selliste kogemustega inimesed teevad nüüd Putukaväila,“ lausus Svet.

„Putukaväil on suurimaid ja omapärasemaid parke, mida loome Tallinna. Minu suur palve kõigile, kes siin on, jäägegi selle projekti juurde. Putukaväil on suur asi, ja on oluline, et kohalikud tunneksid end selle suure pargi, roheala omanikena,“ ütles Svet kohalolijatele.
Putukaväila koguprojekti tutvustas Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloomeekspert Anna Semjonova, kes rõhutas, et loodava roheala juhtmõtteks ning ka eskiiside autoritele etteantud lähtepunktiks on piirkonna loodusliku elurikkuse hoidmine ja laiendamine, samas pakkudes keskkonnasõbralikke liikumisviise ka inimestele.

Mustjõu-Hiiu lõik on 13-kilomeetri pikkuse Putukaväila kõige pikem, 8,6 kilomeetrine ja väga eriilmeline osa: see läbib aedlinna, tööstusmaastikku, kortermajade piirkonda ning Tallinna elurikkamaid alasid.

Eskiisi üks autoreid Merle Karro-Kalberg tõigi esile, et nende kogemus Tondiraba pargiga andis inspiratsiooni ka Putukaväila idee välja töötamisel. „Linnaloodus ja selle mõtestamine on meile hingelähedased, Putukaväilal, mis on endine raudteetamm, mille on loodus üle võtnud ja seda omasoodu vorminud, saab seda teha teistoodi kui tavalises linnapargis,“ ütles ta.

Põhiidee on eskiisil elurikkuse toetamine ja selle viimine nendesse lõikudesse kohtades, kus seda hetkel veel vähem. Näiteks planeeritakse kohati liigivaesesse lõikudesse sekkumisi, et taimed, putukad, linnud, väikeloomad ennast paremini tunneks: kohalike taimede istutamine tolmeldajatele sobivateks peenardeks, eraldi peenar lindudele seemnete ja marjadega taimedega, mida väiksemad linnud tahaksid süüa jne.

Karro-Kalberg rõhutas, et nad üritasid olemasolevasse loodusesse võimalikult vähe sekkuda, aga samas avada inimestele Putukaväila kergliiklusteed ümbritsevaid alasid, kuhu hetkel hästi ei pääse. „Nii palju kui on inimesi, on soove. 8,6 kilomeetrit on piisavalt pikk, et saame luua võimalusi kõikidele soovidele,“ sõnas Karro-Kalberg.

Näiteks on plaanis olevasoleval kergliiklusteel ka haljasribaga eri kiirusega liiklejad, st jalakäijad ja ratturid eraldada. Lastele on plaanis luua mitte klassikalised mänguväljakud, vaid abstraktsemate elementidega tegelustaskud, kus on võimalus ise mäng välja mõelda. Eskiisis on ka erinevad väikevormid nagu vaateplatvormid, katusealused, vaatetorn, pajutunnelid jpm, et inimestel olekski  võimalus loodusesse minna, seda ehedamalt kogeda.

Mustjõe-Hiiu eskiislahendusega on võimalik tutvuda Putukaväila koduleheküljel www.putukavail.ee ja ideid-ettepanekuid selle kohta võib esitada aadressile putukavail@tallinnlv.ee.