Rotermanni kvartalisse istutati lopsakad putukapeenrad
Rotermanni kvartalisse istutati lopsakad putukapeenrad, mis toetavad putukate elutegevust linna südames.
Lillerikkalt peenralt leiab mesiohakaid, raudrohtu, fasseni naistenõgest, harilikku punet ja teisi toredaid taimi.
“Lillerikkaid peenraid ja haljasalasid linnatänavatel peame loomulikuks, isegi ihaldusväärseks. Kuid lillepeenraid saab nii teha, et lisaks inimeste vaimu ergutamisele saavad peenardest rõõmu ka meie tillukesed kaaslased – putukad. Selleks tuleb teha õige vähe – peenardesse tuleb istuda rohkem, kui ühte liiki õitsevaid taimi. Tehispeenraid saame teha isegi kivilinnas, kus mullapinda napib. Ilma lilleiluta oleks ka inimeste eluruum kõle,” ütleb putukateadlane Urmas Tartes.
“Tuules rahustavalt kõikuvad kõrrelised nagu kastevars, stepihein ja mesihein loovad putukatele suvi läbi tuulevarju, hoiavad niiskust ja pakuvad ka ööbimisvõimalusi. Ilumeeli paitavad eriti taimeliigid, kes ühtekokku õitsevad pikalt, kevadest sügiseni. Neid leiame oma loodusest nagu pune, raudrohi, vesikanep või kassisaba. Kuid putukatele sobib ka kaugemalt toodud lillede nektar. Seepärast näeme eriti palju putukaid siilkübaratel, liivateel või ogaputkel.”
Kes ühel putukapeenral peatuvad? “Mesilased, liblikad, sirelased on külaliste seas küllap kõige arvukamad, kuid hoolas vaatleja võib leida teisigi. Putukapeenar on meie kuuejalgsetele sõpradele kui pargivilus asuv nektarirestoran, kus magustoiduks pakutakse õietolmugurmeed. Pargipingil istuja saab jälgida putukate tegutsemist kui teatrietendust, mille näitlejad ja süžee on alati uued,” selgitab Tartes.
Kas üksikust peenrast linnakeskkonnas piisab? Mida see siis ikkagi muudab – on ju ka teisi aiapidajad, haljasalasid. “Kuid tihedate majadega linnaruumis on putukapeenardest oluline abi. Nad on linnas liikuvatele putukatele puhkekohad, kus oma rännakul jalgu puhata ja ihu kosutada. Ilma lillepeenardeta oleksid kivikõrbed neile raskelt läbitav rändetakistus. Oma pessa nektarit koguvad mesilased võivad seda koguda ka kilomeetrite kauguselt. Presidendilossi mesilased võivad Kadriorust ka Rotermanni kvartalisse nektarit koguma lennata. Üks putukapeenar siin, teine seal, kolmas veidi kaugemal ja linn saab mõnusamaks nii inimestele kui ka putukatele. Iga peenar loeb!” sõnab Tartes.
Rotermanni putukapeenra rajamist toetas Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023.
Fotod: Johan Hallimäe
