Tallinn hoiab säästliku tarbimisega kokku miljoneid kilovatt-tunde
Selle aasta I kvartali energiatarbimise analüüsi kohaselt säästis Tallinn tänavu esimese kolme kuuga linnahoonete energiakuludelt kokku pea 2,58 miljonit kWh energiat ehk selle perioodi keskmist energia hinda arvestades üle 290 000 euro.
Tallinna abilinnapea Tiit Terik märkis, et jätkuvalt on jõus möödunud aasta lõpus püstitatud eesmärk saavutada 10-protsendine energiasääst, häirimata munitsipaalhoonete toimepidevust ja alandamata sisekliima kvaliteeti. „Energiakulude vähendamiseks on linna hoonetes jätkuvalt rakendatud mitmed energiasäästu meetmed, millest peamised on tehnosüsteemide ümberseadistamine ja töötajate harjumuste muutmine,“ rääkis Terik. „Eelmisel mõõteperioodil saavutatud märkimisväärne sääst – 8 protsenti energiat ja 1 miljon eurot – tõestas, et süsteemide mõistliku reguleerimise ja säästliku tegutsemisega on võimalik saavutada tähelepanuväärne kokkuhoid ilma töötingimusi halvendamata.“
Möödunud aasta oktoobris töötas Tallinna Linnavaraamet välja suunised, mis on linna asutustele energia säästmisel teejuhiks. Tänavu mais valmis ametil I kvartali energiasäästu rakendamise analüüs. Energia tegelik kokkuhoid rakendus analüüsi kohaselt nii elektri-, gaasi- kui ka soojusenergia tarbimises. Linnaasutuste üldine energiatarbimine vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis võrreldes sama perioodiga 2022. aastal keskmiselt 3 protsenti.
- ja 2023. aasta esimese kvartali elektri, maagaasi ja kaugkütte tarbitud koguseid võrreldes on näha, et säästeti kokku 2 576 462 kWh energiat, mis moodustab ligikaudu 3 protsenti 2022. aasta esimeses kvartalis tarbitud kogusest (85 707 581 kWh). Keskmisi energia hindu sellel perioodil aluseks võttes oli rahaline sääst kõigi energiakulude pealt 290 497 eurot.
Selle aasta I kvartalis tarbitud elektri kogus on 2019–2023 aastate I kvartalite lõikes kõige madalam. Gaasi tarbimine vähenes samade perioodide võrdluses keskmiselt 6,3 protsenti ja kaugkütte tarbimine keskmiselt ligikaudu 3,3 protsenti.
Kokku on 2022. aasta IV ja 2023. aasta I kvartalis, võrreldes samade perioodidega eelmistel aastatel, säästetud üle 8,7 miljoni kWh energiat, mis tähendab rahalist säästu energiakuludelt ligikaudu 1,3 miljoni euro ulatuses.
Abilinnapea Terik lisas, et linn jätkab energiatarbe andmete jälgimist ja energiasäästu juhendis toodu rakendamist. „Üleüldiselt on kõik linnaasutused juba energiasäästumeetmed omaks võtnud ja neid aktiivselt rakendamas. On näha, et energiatarbimisele pööratakse tähelepanu ja püütakse säästlikumalt toimetada. Tarbimiskoguste langemine ja reaalne rahaline sääst annavad kindlasti ka indu juurde ehk asutused ise tunnetavad, et nende tegevusel on kokkuhoiu saavutamisel käegakatsutav mõju. Samas tuleb meeles hoida, et hoolimata energiahindade vähenemisest on liigtarbimise vähendamine endiselt päevakorral ja energiasäästu eesmärke tuleb meil jätkuvalt fookuses hoida,“ rõhutas abilinnapea.
Tallinna Linnavaraameti energiatõhususe projektijuhi Aare Vabamägi sõnul on energiakulude kokkuhoid aktuaalne ka suvel. „Kuigi tundub, et ilmad on soojad ja energiale enam mõelda pole vaja, on ka suvel võimalik säästa. Valgel ajal tuleks võimalikult palju ära kasutada loomulikku valgust ja võimalusel kaaluda ka öise välisvalgustuse väljalülitamist,“ kirjeldas Vabamägi. „Kuumade ilmadega on vajadus kasutada jahutusseadmeid, kuid seejuures tuleb kindlasti aknad kinni hoida, et jahutuseks kuluv energia õue ei voolaks. Kuumade ilmadega võiks hoopis ära kasutada öist jahedust, et avatud akendest tulev jahe õhk jõuaks öösel ruumid maha jahutada.“
Vabamägi sõnul tuleks energiatõhususe suurendamiseks kaaluda ka sooja tarbevee tsirkulatsiooni väljalülitamist, et hoonesse liigset soojust ei tekiks. „Käsi saab pesta ka leige veega,“ toonitas ekspert. „Büroohoonetes võiks kütte kogu hoones suveks välja lülitada, nagu näiteks on tehtud linnavalitsuse peahoones.“
Vabamägi lisas, et praegu on just õige aeg tegeleda energiasäästu tegevustega, millega kütteperioodil enam tegeleda ei saa: „Võimalusel tuleb korrastada küttesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid, vahetada valgusallikad ja valgustid, sest külmemal ja pimedamal ajal on neid töid keerukam teha ning kui ettevalmistused on juba selleks ajaks tehtud, tekib nendest töödest juba sügisel märgatav kasu energiasäästu näol.“