Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Pääsküla raba kaitsekorralduskava
Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava, mis läbis septembris avaliku väljapaneku ja on saanud ametkondliku kooskõlastuse, sai ka eelmisel nädalal ka Tallinna linnavalitsuse heakskiidu. Kava on alusdokument Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduslike tööde tellimisele, muuhulgas raba taastamise osas.
Linnavalitsuse vastu võetud kaitsekorralduskava määruse eelnõu liigub nüüd edasi kinnitamiseks volikokku.
„Pääsküla raba kaitsekorralduskava puhul on kaks aspekti, mis teevad seda eriliseks. Meie plaan pole pelgalt säilitada Pääsküla raba praegusel kujul, vaid ka teatud osas taastada rabakooslusi, mis kunagi hävisid inimtegevuse tulemusena. Innovatsiooniks kaitsekorralduskava menetluse puhul oli ka see, et selle koostamiseks oli loodud ühiskondlik nõukoda, kuhu olid kaasatud kohalikud kogukonnad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja -spetsialistid. See annab kindluse, et volikogus esitleme plaani, mis arvestab väga paljude huvigruppidega ja mille keskmes on Pääsküla raba kui looduskoosluse säilitamine, sõnas abilinnapea Vladimir Svet.
Kaitsekorralduskava koostamise koordinaatori, Tallinna kaitsekorralduse peaspetsialisti Lauri Kleini sõnul on kõige olulisem, et kavasse sai kirja, et Pääsküla raba kaitsealal seatakse esikohale looduse huvid. „Eesmärgiks on lasta loodusel toimida omasoodu ja vajadusel aidata looduse taastumisele kaasa kunagisi inimmõjusid leevendades. Igasuguseid uusi inimmõjusid püütakse hoolikalt vältida,“ ütles Klein.
„Üks hea näide selle kohta on kobraste tekitatavate üleujutustega tegelemine – kui varem püüti kopraid välja ja lõhuti tamme, siis nüüd püütakse lahendada olukorda nii, et täidetakse olemasolevate pinnasteede üleujutatud kohti ja tõstetakse laudteid, sest need on inimese jaoks loodud taristu osad, mis peavad kohanema muutuva loodusega, mitte vastupidi,“ lisas Klein.
Pääsküla raba kaitsekorralduskava on sündinud erinevatest huvigruppide esindajatest kokku kutsutud Pääsküla raba kaitseala nõukoja abiga. Esimest korda tuli nõukoda kokku juulis ja seadis eesmärgiks, et kaitsekorralduskava koostamisel on prioriteediks olemasolevate loodusväärtuste ja kaitsealuste liikide hoidmine, kuid tuleb kaaluda ka raba osalist taastamist.
Et Pääsküla raba kunagised raba- ja soolaigud saaks uuesti suurenema hakata, tuleb kunagi kuivenduseks rajatud kraavid paisudega sulgeda. Seda tuleb aga teha seal, kus taastumiseks on veel parimad võimalused ja nii, et kahjustatud ei saaks ala muud loodusväärtused ega ka inimestele juba omaseks saanud looduslik puhkeala. Parim viis selleks on ehitada need paisud käsitsi, talgute korras. Esimesed näidistalgud on rabas juba läbi viidud.
Pääsküla raba Tallinna piiresse jääva osa looduse kaitseks moodustati 2013. aastal kohalik kaitseala, mille suurus on 274,3 ha. See kaitseala on üks Tallinna liigirikkamaid ning sealt on leitud kokku juba vähemalt 65 kaitsealust liiki ja nende nimekiri täieneb pidevalt. Alal kasvab kokku vähemalt 17 liiki kaitsealuseid orhideesid.