Tallinna tegevused erinevates keskkonnavaldkondades
LIIKUVUS
Tallinn ehitab uued trammiliinid: juba algas Vanasadama trammi ehitus, mis valmib 2024. aasta suveks. Otsustamisel on järgmiste trammiliinide rajamine.
Kõik Tallinna bussid ja trammid sõidavad taastuvenergiaga. Juba 2024. aastal tulevad liinile ka esimesed 15 elektribussi.
Tallinn ja Tartu sõlmisid lepingu eri liikuvusteenuseid ühendava reisiplaneerija ja piletite soetamise rakenduse MaaS arendamiseks. Platvorm aitab igal inimesel kombineerida eri liikumisviise endale kõige mugavamal viisil, et jõuda soovitud sihtkohta.
Tallinn suurendab jalakäijate ligipääsetavust ja mugavust. Maa-alused tunnelid (Balti jaam, Kaubamaja) asendatakse maapealsete ülekäikudega ning laiendatakse kõnniteid. Luuakse laiemaid ja pikema fooritsükliga või täisteeületusega jalakäijate ülekäigud. Esimene valmib peagi Kaubamaja ristmikul.
Tallinn soodustab rattaliiklust. Selleks eraldatakse ratta (ja elektritõukeratta) liikumisteed füüsiliselt jalakäijatest ja autodest, ehitatakse välja statsionaarsed rattateed ning ristmikud ja ühistranspordipeatused ehitatakse ümber rattasõbralikumaks (nt Kaarli pst, Estonia pst., Tõnismägi, Inglise kolledži, Vanasadama trammiteega seotud peatuste ees). Samuti rajatakse juurde rattaparklaid, 2023. aastal on plaanis lisada neid kõikidesse linnaosadesse, kokku umbkaudu 90.
Tallinn ehitab pidevalt uusi rattaradu. 2023. aastal valmivad Jõe-Pronksi rattarada ning Vana-Kalamaja rattatee. Projekteerimisel on Lastekodu ja Ristiku tänavad. Tegemisel on veel Paldiski mnt kiir jalgrattarada (Toompuiestee ja Endla/Mustamäe tee vaheline lõik). Kus võimalik, rakendatakse statsionaarsete lahenduste valmimiseni ajutisi või kiireid lahendusi.
Tallinn vähendab linna tänavatel piirkiiruseid, et väheneks müratase ning avariide tõenäosus ja raskus. Samuti lisatakse liikluse rahustamiseks teekoridoridesse haljastust.
TARBIMINE
Tallinn lisab hangetesse rohekriteeriume ka nendes valdkondades, mis ei ole kohustuslikud ning koostab tegevusplaani, et kehtestada juurde omapoolseid kriteeriume.
1. juunist peavad hakkama kõik kinnistud, sõltumata sihtotstarbest või korterite arvust, oma biojäätmeid liigiti koguma. Kus võimalik, kasutame biojäätmeid energiatootmiseks nt ühistranspordi ja muude biogaasi põhjal töötavate teenuste jaoks. Tasuta biojäätmete kogumismahutit saab taotleda Tallinna e-teenindusportaalis (taotlen.tallinn.ee). Nõusolekuid kompostimiseks saab taotleda jäätmevaldajate registri veebilehel (evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus).
Tallinn kehtestas keskkonnahoidlike ürituste juhendi, mis sätestab, kuidas teha üritusi keskkonnale vähem koormavaks. Alates 1. juunist 2023 on enamikul Tallinnas toimuvatel avalikel üritustel lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu. 1. jaanuarist 2024 kehtib nõue kõigile avalikele üritustele, suurusest olenemata.
Tallinn avab ringmajanduskeskused, kus hakkavad olema ka töökojad ja meistriklassid (Mustjõe, Punane, Poldri keskused). Eesmärgiks on tarbimise vähendamine, andes inimestele võimaluse oma asju remontida ja taaskasutada. Juba praegu toimib Kopli 93 parandustöökoda (facebook.com/Kopli93) ning äsja avati koostöös MTÜ Uuskasutuskeskuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga Uuskasutuskeskuse kaupluse juures asuv õmblusparandustöökoda (Sõpruse puiestee 255), kuhu saavad linlased parandamiseks tuua nii rõivaid kui ka kodutekstiile. Rohelise pealinna raames avati ka Müürivahe 17 Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio (reetaus.com/pages/trash-to-trend), mis keskendub rõivaste ja jalanõude eluea pikendamisele ning jätkusuutlikule tarbimisele.
Koostöös Filaretiga on plaanis vähendada suitsukonide sattumist loodusesse ja nende taaskasutamist. Filaret kogub ja töötleb ümber toksilisi suitsukonisid komposteeruvaks 3D printimise materjaliks. Filareti konikastid on valmistatud peamiselt jäätmematerjalist, vähendades nii ka nende jalajälge ja ühtides ringmajanduslike põhimõtetega (filaret3d.com).
Tallinna Restoranide Nädala raames pakuvad Tallinna restoranid rohetähisega toitu. Euroopa rohelise pealinna 2023 Tallinna algatusel loodud rohetähis märgistab keskkonnasõbralikke restoranitoite ning selle eesmärk on suunata järjest rohkem tähelepanu keskkonda säästvate otsuste olulisusele toidukultuuris. Rohetähis on restoranitoitudel, mis vastavad vähemalt ühele kriteeriumile: vegantoit, mahetoit, kohalik rohumaa- või metsloomaliha, kohalik looduslikku päritolu kala (tallinnrestaurantweek.ee/et/green-choices).
Tallinn on loobunud ilutulestikust, sest lisaks kokkuhoiule valmistab ilutulestik stressi nii koduloomadele, loomaaia asukatele kui ka linnalooduses elavatele liikidele. Tallinn kutsub kõiki üles loobuma ka eraviisilisest ilutulestikust ning selle asemel teha annetus mõnele loomadega tegelevale organisatsioonile.
ENERGIA
2023. aastal rajab Tallinn 17 päikesejaama munitsipaalhoonete juurde ning jätkab nende rajamist ka edaspidi.
Plaanis on suurte linnaparklate (näiteks Loomaaia parkla) katmine päikesepaneelidega, samuti munitsipaalhoonete katustele päikeseparkide rajamine.
Alates 2019. aastast on LED-valgustite osakaal Tallinna tänavavalgustuses kasvanud 14 protsendilt 38 protsendile ning see suureneb ka edaspidi. Nelja aasta jooksul on plaanis tänavavalgustuses täielikult üle minna LED-valgustitele.
Kaks kolmandikku pealinna hoonetest on kaugküttel ja seda pakub Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas. Koostootmisjaamades toodetakse nii elektrit, mis antakse elektrivõrku, kui ka soojust, millega köetakse hooneid. Sel moel kulub energia saamiseks vähem kütust ja tekib ka oluliselt vähem heitmeid, sest tegemist on tõhusa kaugküttega.
Tulevik on roheenergia ja suurem energiastabiilsus. Seetõttu on Tallinna linn ja Utilitas leppinud kokku koostöövormis, mille käigus hakatakse rajama uuel tehnoloogial põhinevaid kohalikku ressurssi kasutavad soojusenergia tootmise võimekusi. Esimeste investeeringutena on kavandatud reovee ja merevee soojuspumbad.
Tallinn on juba mitu aastat ostnud üksnes rohelist ehk sellist elektrit, mille päritolu taastuvatest allikatest on sertifikaadiga tõendatud. Seega on meie hoonetes, tänavavalgustites, foorides või trolliliinides kasutusel taastuvenergia.
Tallinnal on meede „Fassaadid korda“, mille raames toetatakse korteriühistuid majade energiatõhususe saavutamisel: tallinn.ee/toetus-fassaadid-korda. See hõlmab ka rohepöörde toetust, mille abil saavad korteriühistud rajada päikeseelektrijaama: tallinn.ee/et/rohepoordetoetus.
ELURIKKUS
2023. aastal rajab Tallinn kokku 35 254 m2 niidualasid seemnetega, mis korjatud Eestimaa loodusest. Niidud rajatakse kõikidesse linnaosadesse ning neljateistkümnest kaks on osa linna elurikkuse projektist, mis kutsub inimesi üles ise oma kodukoha lähedale lilleniite rajama.
Linnakeskkonna parendamiseks suurendas Tallinn 2023. aasta linnaeelarves haljastuskulusid kahe miljoni euro võrra, millega istutatakse linnaruumi juurde tuhat puud. Sealhulgas istutatakse esmakordselt linnakeskkonda 300 suuremat puud, et leevendada kuumasaare efekti.
2023. aastal istutab Tallinn Rohejälje projekti raames üle linna 150 laulupidu tähistama jäävat puud ning 304 varjupuud, loob ca 10 toidusalu ning asendab Tulika/Endla/Sõpruse ristmikul, Kadaka/Ehitajate tee ristmikul, Tehnika/Endla ristmikul asfaltalad põõsasistutusega.
Tallinn vähendab linnale kuuluval maal niitmise intensiivsust ning suurendab elurikka haljastuse osakaalu. Niitude rajamine (3,5 hektarit) toimub varem niidetud alade arvelt ning niitmisele jäävatel aladel vähendatakse niitmise intensiivsust.
Tallinn on alustanud kahe lineaarpargi rajamist: Putukaväil (14 km) (putukavail.ee) ja Klindipark (9 km) (tallinn.ee/et/klindipark). Lineaarpark on mitmeid rohealasid läbiv ja erinevaid linnaosasid ühendav rohekoridor, mis teeb inimesele linnas jalgsi või rattal liikumise mugavaks ja mida tolmeldajad, näiteks liblikad, kimalased ja mesilased ning teisedki loomarühmad kasutavad, et suunduda ühelt rohealalt teisele.
13,8% Tallinna pindalast on erinevad kaitsealad. Tallinn loob kaks uut kohalikku kaitseala: Astangu-Mäeküla ja Kakumäe.
Tallinn taastab 2023 – 2024 talgute korras Pääsküla raba kaitseala sookooslused. Parim viis selleks on ehitada need paisud käsitsi, talgute korras. Esimesed talgud toimusid septembris 2022 ning talgud jätkuvad käesoleval ja järgmisel aastal.
Tallinnal on testimisjärgus Rohefaktor ehk haljastuse mitmekesistamise tööriist, mis aasta pärast peaks muutuma arenduste planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kohustuslikuks. Eesmärk on muuta linna mitmekesiselt rohelisemaks ja taltsutada kliimamuutuse mõjusid.
Elurikkuse hoidmiseks ei kasuta Tallinn teehoolduses pestitsiide.
Tallinn rajab ja taastab 2023. aastal Merimetsa konnatiigid ja loob 2024. aastal Tähetorni tänavale „konnataristu“.
2023. aastal viib Tallinn läbi linnametsade vääriselupaikade inventuuri.