Maht sai täis? Tarbi targalt!
Kui sul enda asjadest midagi mingil põhjusel enam vaja ei lähe, ei pea need lõpetama prügikastis. Tihti leidub keegi, kellel neid hoopis oluliselt rohkem vaja võiks minna. Samuti on sümboolse aja ja vaevaga võimalik algselt hukule määratud mööbli- või muu tarbeese korda teha ning selle käigus isegi uusi oskusi omandada.
Kõlab lihtsalt ja tegelikult ongi – varem või hiljem avaneb meil kõigil võimalus väikese vaevaga keskkonda hoida ning teadlikumalt tarbida.
Teadlik tarbimine tähendab kursisolekut tarbitavate toodete loomise protsessist ja selle keskkonnasäästlikkusest. Lisaks, asja ostes tasub enne enda käest alati küsida: kui mul seda enam vaja ei lähe, siis mis sellest saab?
Tohutud tekstiilijäätmed
Mood ja meeleolu on vist lisaks ilmale maailmas kõige kiiremini muutuvad asjad. Kuidas muidu seletada kolossaalset numbrit: igal aastal jääb Eestis üle ligi 16 000 tonni tekstiilijäätmeid.
Sa lugesid õigesti: kuus – teist – tuhat! Saamaks aru, kui palju seda on, siis mõned näited: näiteks peaaegu 1100 veoauto koormatäit. Või näiteks sama palju, kui 1000 keskklassi autot.
Seda on meeletult palju, kuid positiivne on see, et õigesti ära visatavad tekstiilijäätmed saavad täiesti teenitult elada oma elu veel palju pikemalt, kui sina seda oma garderoobis neile võibolla ette nägid.
Video: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120160238/tekstiilijaatmed-meeletu-probleem-mille-maht-tundub-hoomamatu
Mida saad Sina teha?
1. Tee kiirmoest kiiresti paus
Enne järgmise ostu tegemist võta hetk ja mõtle, kas sul on seda riideeset ikka vaja. Ja kui sa oled selle kandmise lõpetanud – see läheb suhtelselt kiiresti katki või lihtsalt tüdined sellest – mis sellest siis edasi saab?
2. Vii oma riided teisele ringile
Tallinna linnaruumis on praegu enam kui 20 korduskasutuse eesmärgil rõivaste ja tekstiilide kogumise mahutit, kuhu elanikud saavad tuua oma vanu, kuid veel korralikke rõivaid, kodutekstiile, aksessuaare, jalatseid ja mänguasju. Tallinna Jäätmekeskus paigaldab linna sel aastal 20 uut kasutuskõlblike riiete mahutit. Uued kogumiskonteinerid muudavad mugavamaks elanikele kasutatud, aga korralike riiete uuesti ringlusse andmise.
Kasutuskõlblikke riideid on võimalik tasuta ära anda ka Uuskasutuskeskusega koos loodud Pääsküla ja Paljassaare jäätmejaamade korduskasutusruumides.
Samuti ootab riideid (ja muid terveid esemed) Uuskasutuskeskus.
Suur töö seisab ees veel tekstiilijäätmete liigiti kogumise korraldamisega, mis on 2025. aastast kohustuslik.
3. Tarbi teise ringi asju
Suhtumine riiete ja muude toodete taaskasutusse on aja jooksul positiivsemaks muutunud. Mõnikümmend aastat tagasi suhtuti sellesse pigem nagu humanitaarabisse, mida paljud juba uhkuse pärast vältisid.
Viimastel aastatel on aga valehäbi kadunud ning mõistetakse, et tegu on võimalusega saada ägedaid ja kvaliteetseid asju hea hinnaga.
4. Leia enda seismajäänud riideesemele uus otstarve
Parandus- ja ringdisainistuudio Trash to Trend
Tallinn Euroopa roheline pealinn 2023 programmi raames avati 18. mail Müürivahe 17 aadressil Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio, mis keskendub rõivaste ja jalanõude eluea pikendamisele ning jätkusuutlikule tarbimisele. Stuudio pakub võimalust tuua oma riided parandamiseks ja ümberdisainimiseks ning tulla ja õppida lihtsamaid parandusvõtteid oskajate juhendamisel. Loe lähemalt siit!
Uuskasutuskeskuse ja Tallinna linna õmblusstuudio
Tallinn avas mai koostöös MTÜ Uuskasutuskeskuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga Uuskasutuskeskuse kaupluse juures asuva õmblusparandustöökoja aadressil Sõpruse puiestee 255, kuhu saavad linlased parandamiseks tuua nii rõivaid kui ka kodutekstiile. Loe rohkem siit!
Eesmärk on luua elanikele linnaruumi erinevaid võimalusi oma esemete parandamiseks või ringlusse suunamiseks, et vähendada ületarbimist, suurendada korduskasutust ja seeläbi hoida keskkonda. See õmblustuba on esimene paljudest rajatavatest parandustöökodadest.
Teenuse saamiseks tuleb ette broneerida aeg aadressil ukomblustuba@gmail.com.
Anna asjale uus elu!
Korduskasutusruumid ja parandustöökojad
Tallinn on võtnud selge suuna ringmajanduse edendamiseks Tallinna linnas. Saime 2022. aastal Keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust, mille raames on muuhulgas aastaks 2024 plaanis ellu kutsuda erineva suunitlusega (tekstiil, puit, mööbel jm.) paranduskoda-õpikeskust neljas asukohas. Juba on avatud Pääsküla ja Paljassaare korduskasutusruumid. Loe lähemalt siit!
Kopli 93
Tallinnas endises Kopli rahvamajas aadressil Kopli 93 asuv Tallinna esimene omataoline parandustöökoda pakub inimestele võimaluse oma vanale ja katkisele mööblile uus elu anda: inimene tuleb sinna ise oma mööblit korda tegema, mitte ei too seda meistri juurde parandusse.
Puidutööle ja mööblile keskendunud parandustöökojas on huviliste päralt ruum ja ettevalmistatud töökoda, kus on lihtsamad ning kõige olulisemad tööriistad mööbli ja ka lihtsamate elektroonikaseadmete parandamiseks. Samuti on töökojas abiks tisleriharidusega meister, kes annab nõu, mida oma vanade esemete ja mööbliga peale hakata. Töökojas toimuvad ka regulaarsed koolitused. Loe lähemalt siit.
Leia endale lähim
Suur ülevaade, kus oma asju parandada, kuhu ära viskamist ootavad asjad ära anda ja kuhu pakendid viia, leiab kaardilt kuhuviia.ee
Eelista korduskasutust
Vähim, mida suure tarbimisühiskonnana teha saame, on hoida materjale võimalikult kaua ringluses. Mistahes ühekordne materjal sellele kaasa ei aita. Teatud valdkondades on korduskasutuse lahendused ainus tulevikusuund.
Näiteks suurürituste toitlustuses. Tallinnas on alates tänavu 1. juunist üritustel lubatud vaid korduskasutus nõusid kasutada. Sellega vähendatakse oluliselt üritustel tekkivat prügi. Näiteks laulu- ja tantsupeol on arvestatud, et nii külastajate kui ka osalejate toitlustusel hoiavad korduskasutusnõud ära 3,5 tonni prügi tekkimise! See tähendab, et umbes 500 000 ühekordset nõud jääb kasutamata. Korduskasutusnõude eluiga on pikk – neid saab kasutada ca 100 korda.
Üks kõige levinum ühekordne nõu on kohvitops ja sellega seonduvad numbrid on jahmatavad: Eestis visatakse IGA PÄEV ära 200 000 topsi, mida ei saa ümber töödelda. Pahatihti leiavad need topsid oma lõpu looduses, kus lagunevad aastatega mikroplastiks, mis kahjustab taime- ja loomaliike ning jõuab ringiga inimeste toidulauale tagasi.
Selleks, et toota Eesti inimestele üheks päevaks kohvitopse, kulub 95 kg plasti, 643 kg puitu ja eraldub 1050 kg CO₂. Nende topside eest maksame aga ligikaudu 40 000 eurot päevas.
On nutikas osta kohv või muu (soe) jook kaasa oma topsiga. Üha rohkem poode, tanklaid, kohvikuid, kioske jne pakub enamasti selle eest ka joogile soodustust.