Uudised

Tallinna Botaanikaaia ekspertide poolt viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et Tallinna linnas on säilinud märkimisväärne samblike ja sammalde mitmekesisus ning leidub ka Eestis ohustatud ja kaitsealuseid liike.

Viimasel kahel aastakümnel on Tallinnast leitud ligikaudu kolmandik Eesti sambliku- ja samblaliikidest (vastavalt 280 ja 213 liiki). Läbi aja pealinnas esinenud liikide arv ulatub Tallinnas ligi pooleni Eesti liikidest, seega on Tallinna samblike ja sammalde liigirikkus võrreldav Lahemaa rahvuspargiga, mis on pealegi pindalalt tunduvalt suurem.

„Samblike ja sammalde mitmekesisusele Tallinnas on kahtlemata oluliselt kaasa aidanud erinevate kasvupindade ja kasvukohtade rohkus – neid leidub nii metsades kui parkides, aga ka näiteks alleedel. Siinsed metsakasvukohad varieeruvad samblikumännikutest kuni laialehiste pangametsadeni, samuti on tähtsad loopealsed, liivikud ja erinevad kivipinnad,“ lausus Tallinna Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv.

Kuigi viimastel aastatel on Tallinnast Eestile leitud kolm uut samblikuliiki ja üks uus samblaliik, on seni kõige üllatavam hoopis II kaitsekategooriasse kuuluvate rohe-tilksambliku ja männi-soomussambliku suurte ja väga esinduslike leiukohtade avastamine. Töid läbi viinud Tallinna Botaanikaaia liigiekspertide Liis Marmor-Ohtla ja Tiiu Kupperi hinnangul on selle ja eelmise sajandi leidude võrdluses näha, et ilmselt ootab Tallinnas taasavastamist veel kümneid samblaid ja samblikke.

Tallinna looduskooslustel on Eesti sambla- ja samblikurikkuse hoidmisel oluline roll. Tallinnas kasvab 78 liiki samblikke ja 22 liiki samblaid, kes on ohustatud või ohulähedaste liikidena kantud Eesti punasesse nimestikku. Paljud sambliku- ja samblaliigid on tundlikud õhusaastele, metsade majandamisele, tugevale tallamisele ja neid ohustab kasvukohtade otsene kadumine.

Sambla- ja samblikurikkus aitab luua linnas meeldivamat elukeskkonda. Nad aitavad reguleerida piirkonna mikrokliimat, hoides palavate ilmadega madalamat temperatuuri ja säilitades endas niiskust. Eri värvitoonides ja omapärase välimusega samblikud ning pehmed samblavaibad pakuvad avastamisrõõmu ja silmailu inimestele, on elupaigaks paljudele selgrootutele ning hinnatud pesamaterjaliks lindudele. Suur osa Tallinna kaitsealuste samblike ja sammalde leiukohti on väärtuslikud ka linnaelanike jaoks puhkemetsadena.

Tallinna Botaanikaaed inventeeris 2023. aastal Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel Maarjamäe, Mustjõe ja Astangu piirkonna sambliku- ja samblakooslusi, fookusega tuvastada kaitsealuseid, punase nimestiku ohustatud liike ning vääriselupaikade tunnusliike.

Tallinn jätkab linnalooduse uurimist ning lähiajal on valmimas kümmekond uuringut linna loomastikust ja taimestikust. Tallinnas on hetkel kolm kohaliku tasandi kaitseala: Pääsküla raba kaitseala, Merimetsa roheala kaitseala ja Harku metsa kaitseala. Lisaks algatas linn kaitsealade loomise Kakumäel ja Astangul.